Merevesi rikub linna mainet

Merevee kehv kvaliteet ähvardab jätta Pärnu siniliputa

Pärnu Pärnu taotluse saada suveks supelranda lehvima Euroopa sinilipp, võib nurjata Euroopa komisjoni hinnang merevee kehva kvaliteedi kohta. Pärnu linnavalitsus on aasta jooksul teinud ettevalmistusi, et suvel lehviks lisaks Pärnu jahtklubile ka supelrannas puhtuse ja keskkonnasõbralikkuse sümbolina Euroopa sinilipp.

Nädalavahetusel Pärnut külastanud Euroopa keskkonnakoolituse fondi (FEEE) asepresident Jan Eriksen on seadnud sinilipu andmise Pärnule tänavu kahtluse alla, sest merevesi on kehva kvaliteediga.

Vee kvaliteet on paranenud

Pärnu arenguameti juhataja Toomas Kuuda sõnul ei vastanud Euroopa normidele 53 protsenti mereveest võetud proovidest, mis sinilipu komisjonile hindamiseks saadeti.

Pärnu merebioloogiajaama juhataja Jüri Tenson võrdles merevett Pärnus kena vaibaga, mille nurgale on koer hunniku teinud. “Meie inimesed rõõmustavad selle üle, et nii suur osa vaibast on puhas, aga Euroopa Liit näeb seal peal kõigepealt sitta,” ütles ta.

Tenson peab Pärnu lahe vee suuremaks puuduseks seda, et bakteriaalsed näitajad pole ühtlased ja veeproov võib nädalaga oluliselt muutuda. Ta lisas, et hea tahtmise korral võinuks hindamiseks valida ka Euroopa jaoks meelepäraseid analüüse, kuid ei tahetud komisjoni haneks tõmmata.

Tensoni sõnul on merevesi eelmiste aastatega võrreldes oluliselt paremaks muutunud, kuid ülemääraseks optimismiks põhjust pole. “Vesi on supelrannas oluline komponent, me pole kunagi arvanud, et see on meil maailma parim,” tõdes ta.

Tensoni sõnade kohaselt on merevee kvaliteedi parandamine tunduvalt keerulisem kui teiste sinilipu komisjoni esitatud nõuete täitmine. “Randa kerkib WC mõne päevaga, aga vee puhtus on nagu seitsmepealine hüdra, kellel kasvab kohe uus pea, kui vana maha lööd,” lisas ta.

Pärnu linnavalitsus on sinilipu saamisega kindlalt arvestanud ja seda julgelt reklaaminud. Lipuvarras ja lipupostid on kommunaalametil sinilipu jaoks tellitud.

Arenguameti juhataja Kuuda hinnangul võib Euroopa komisjon teha poliitilise otsuse ja anda sinilipu vähemalt ühele seda taotlenud supelrannale Eestis.

Taotluse on esitanud veel Pirita ja Pühajärve. “See on kõige mustem stsenaarium, kui meie jääme ilma, aga Piritale ja Pühajärvele lipp antakse,“ tunnistas Kuuda.

Kuuda sõnul võib merevee ebakvaliteetseks tunnistamine anda tagasilööke Soome ja Rootsi turistide voolus. “Nemad peavad puhast vett väga tähtsaks ja küsivad esmalt, kas vesi on puhas,” nentis ta.

Turistid hindavad puhast vett

Tenson linnaametnike seisukohta ei jaga, vaid peab oluliseks, et pärnakad on hakanud tööle, et nii merevesi kui linn iga aastaga puhtamaks muutuks.

“Sinilipp on üks osa suurte inimeste mängust. Oluline, et vesi puhtaks saab, see protsess enam ei peatu,” tähendas ta. Tensoni sõnul jätkub töö puhastusjaamas ja suveks saab vesi ka eurooplaste jaoks puhtaks.

Ühenduse Hoia Eesti merd vastutava sekretäri Peeter Leola hinnangul on Pärnu linnavalitsus aastaga suure töö ära teinud ja rannarajoon läigib puhtusest.

“Kõik muu on viimase peal. Sunset Clubi ja Rannahotelli ümbrus eriti,” lisas Leola. Tema sõnul on Pärnu inimesed aastaga pädevamaks ja teadlikumaks muutunud. “Infosüsteemid on tip-top, telefonisüsteemid on võimsad,” kiitis ta.

Tänavu on sinilipu taotluse esitanud 2500 supelranda ja 4000 sadamat. Sinilipu komisjon teeb otsuse reedel.