Valitsus tahab meedia üle kontrolli

SUUKORV: Uue seaduse järgi hakkavad ringhäälingu üle otsustama poliitikud, kinnitab Euroopa Nõukogu ekspert

Kultuuriministeeriumi asekantsler Peeter Sookruus kirjutas ajakirjanduse sõltumatust ohustava eelnõu

Uue ringhäälinguseaduse eelnõu järgi hakkab tele- ja raadiojaamade eetrilube jagama valitsus või Riigikogu, toetudes riigiametnike komisjoni ettepanekutele. Eelnõu järgi satuvad tele- ja raadiojaamad täielikku sõltuvusse päevapoliitikast, ütles Euroopa Nõukogu meediaekspert, teede- ja sideministeeriumi osakonnajuhataja asetäitja Marju Laur.

Lauri kinnitusel peab ringhäälingut reguleeriv asutus olema sõltumatu nii poliitilisest kui majanduslikust võimust. “Loomulikult pole sõltumatus eesmärk omaette, vaid see peab omakorda tagama meedia vabaduse,” märkis Laur.

Eelnõu autorid kultuuriministeeriumi asekantsler, endine Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus ja tema alluv Aime Vesmes rõhutavad eelnõu seletuskirjas kooskõla Euroopa Liidu nõuetega. Samas on Euroopa Liidu ekspertide põhinõue, et ringhäälingulubade jagamine oleks sõltumatu poliitilistest tõmbetuultest.

Nelja raadiojaama omaniku Trio LSL nõukogu esimees Rein Lang ütles, et jutud Euroopa normidest on demagoogia. “Valitsus tahab lihtsalt saada jaamade üle poliitilist kontrolli ning endale ebasõbralikud jaamad sulgeda,” väitis Lang.

Langi sõnul pole sõnavabaduse seisukohast valitsuse ringhäälingulubade jagamisel õigustust. “Ka kütuselitsentse võiks hakata Riigikogu välja andma,” ironiseeris ta.

Praegu jagab ringhäälingulube kultuuriministeeriumi ametnikest koosnev komisjon.

Eelnõu autorite sõnul peab raadio- ja telesagedusi lubadega piirama, sest jagatav sagedusspekter on piiratud looduslik ressurss.

Lang oli kindel, et uue seaduse vastuvõtmisel jääb Trio ringhäälinguloast ilma. “Et luba saada, peaksime tegema kõik raadiojaamad eraldi juriidilisteks ettevõteteks,” selgitas Lang. “See on niisama tobe nagu nõue, et iga kauplus peab olema omaette ettevõte.”

Eelnõu projekti järgi peavad praegused ringhäälinguloa omanikud taotlema loa uuendamist. Juhul, kui ühele sagedusalale tuleb rohkem tahtjaid, peavad vana loa omanikud osalema võrdväärselt uutega avalikul konkursil.

“Mõni praegune ringhäälingujaam võib ilma jääda uuest loast, sest valitsus võib loa andmisest keelduda lihtsalt seetõttu, et on otsustanud selle teisele isikule anda,” ütles Marju Laur.

Sagedusala konkursi võitja peab eelmisele loa omanikule vastastikusel kokkuleppel kinni maksma programmi edastamiseks tehtud investeeringud. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse valitsus. Selline seadusepunkt toob Lauri sõnul suure tõenäosusega kaasa mitmeid kohtuprotsesse, kuna eelnõu ei sätesta hinna määramise kriteeriume.

Võrreldes vana seadusega peab tele- ja raadiojaamade omatoodang suurenema 20 protsendilt 25 protsendile kuus. Euroopa päritolu toodangu osa peab tõusma 51 protsendini aasta saatemahust.

Trio raadiojaamade omaniku Rein Langi sõnul on 51 protsendi nõue seotud Euroopa Liidu sooviga vähendada USA programmide domineerimist.

Eesti telejaamadesse toob nõude täitmine Langi väitel palju Euroopa seriaale, mis on vaatajate hulgas ebapopulaarsed.

Positiivsena märkis Lang poliitilise tasakaalustatuse nõuet seaduseelnõus. Saateaja andmisel erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade edastamiseks peab ringhäälingujaam andma saateaega samadel tingimustel ka konkureerivale erakonnale.