ETV koonerdab palgaga
SAAMATA RAHA: Teletöötajate palgatõusuraha läheb muude kulude katteks
Telejuht Toomas Lepp pole hoolimata valitsuse lubadusest palka tõstnud
Eesti Televisiooni peadirektor Toomas Lepp pole aasta algusest teletöötajate palku tõstnud, kuigi eelarves oli selleks ette nähtud üle seitsme miljoni krooni. Eesti Televisiooni (ETV) operaatori ja ametiühingu esimehe Heiki Terrase sõnul pole Lepp teletöötajate palku tõstnud, ehkki valitsusega saadi kokkuleppele, et palk tõuseb ja tänavuses eelarves oli 7,6 miljonit inflatsiooni kompenseerimiseks ka sees.
“Lepp ütles, et väga hea, et raha juurde tuli. Et tal on koondamiseks seda raha vaja. Ta ei taha sel teemal üldse rääkida,” nentis Terras.
ETV hommikuprogrammi peatoimetaja Reet Oja sõnul on kõigil personaalsed töölepingud ja tasud. “Kui inimene on sinna alla kirjutanud, siis järelikult on ta selle palgaga ka nõus,” märkis Oja. Eesti ühe tuntuima teleajakirjaniku Oja palk on sel aastal tõusnud, kuna ta on ka hommikuprogrammi peatoimetaja.
Meelelahutussaadete peatoimetaja Merike Viilupi sõnul pole palka ametlikult tõstetud. “Loodetavasti 1. septembrist minu palk tõuseb, aga ma pole näinud oma uut lepingut. Tegelikkuses peaks toimuma peatoimetajate palgataseme ühtlustamine,” ütles Viilup.
Raha ETV arenguks
ETV endine saatejuht Maire Aunaste ütles, et tema palk teles töötamise ajal sel aastal ei tõusnud. “Aga kui oleksin jäänud, oleks minu palk tõusnud 3000 krooni. Seadsin selle tingimuse ise,” ütles Aunaste.
“Kui Lepp pole 1. jaanuarist alates inimeste palku tõstnud, siis on ta selle raha kulutanud muuks otstarbeks,” nentis kultuuritöötajate ametiliidu esimees Linnar Kaldmaa.
Lepp ei soovinud palgatõusuks eraldatud raha kulutamist kommenteerida.
ReÏissööri ja Eesti Telefilmi peatoimetaja Aare Tilga sõnul ei sätesta riiklik eraldis seda, milleks raha on antud. “ETV ei salga raha maha, kuid inflatsioon on olnud igas valdkonnas nii suur. Meil ei olnud lihtsalt võimalik palka tõsta,” ütles Tilk.
Ta rõhutas, et riigi antav raha on eelkõige mõeldud siiski televisiooni arendamiseks, mitte palkade tõstmiseks.
Eelmisel aastal eraldas riik ETV-le 71 miljonit krooni, tänavu 81 miljonit krooni. “TALO nõudis, et täiendavast 10 miljonist kroonist peab 7,6 miljonit minema töötasude tõstmiseks. Aga meil ei olnud võimalik sellest täiendavast 10 miljonist kroonist maksta seitset miljonit palkadeks. Seda raha ei ole asjata raisatud. Oleme investeerinud tehnikasse – ostnud uusi kaameraid, montaaÏiaparatuuri jne,” rääkis Tilk.
Tema sõnul on ka programmi juurdekasv kahekordne ning kõik see nõuab raha.
TALO soovitab streiki
Tilga kinnitusel tõuseb halduse, tehnika ja tootmise töötajatel palk 1. jaanuarist. Loominguliste töötajatega alustatakse individuaalseid palgaläbirääkimisi. “Palgatõusu protsenti ei saa veel öelda, sest pole teada, kui palju eelarvesse raha tuleb. Samas nõuab TALO palgatõusu tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 1998. Poole eelarveaasta pealt on seda aga võimatu teha,” ütles Tilk.
Ringhäälingunõukogu esimehe Paul-Eerik Rummo sõnul arutab nõukogu ETV rahalist olukorda nädala pärast. “Vaatame läbi, kas reaalsed laekumised ETV eelarvesse on olnud kooskõlas meie ootustega. Vaatame, kuidas on raha kasutatud. Pärast seda saan ka kommentaare anda. Praegu ei saa ma öelda, kas ETV on raha mõttetult raisanud,” ütles Rummo.
Tilga sõnul on ETV-l plaanis ametiühingu liitudega kirjutada alla niinimetatud töörahu leping, mis sätestab ETV töötajate soodustused. “Millised need soodustused saavad olema, sellest on veel vara rääkida,” ütles Tilk.
Linnar Kaldmaa sõnul saab TALO taotleda läbirääkimistel inimestele töötasude kasvuks vajaminevad vahendid. “Aga kuniks neil endal pealehakkamist pole ja nad ei suuda telejuhtkonnaga läbirääkimisi pidada, jääb neil palgatõus nägemata,” väitis Kaldmaa. Kui kohapealsetel läbirääkimistel teineteisemõistmist aga ei saavutata, siis tuleks Kaldmaa sõnul streik korraldada.
