Ratastega pood toob kauba ja õnne õuele

PARATAMATUS: väikeste külapoodide sulgemine sätib maarahva elurütmi kauplusauto sõiduplaani järgi

Üheksa mihklipäevast hetke koos autolahvka, külalatatarade ja sügisese lehesajuga

Lääne-Virumaa Proloog: Külamehed, külanaised paari haraka ja ühe kassi saatel (kooris): Linnarahvas, I - ha - ha, tulge imet vaatama, pood siin sõidab mööda maad. Kuldsed rattad tal on all, masti otsas õhupall (Istuvad, vaatavad kella, räägivad eriti suurtest kartulitest, mida saab püssihaavlitena kasutada ja ärasurnud naabrimemmest. Lahvka saabudes sätitakse rätikud peas sirgeks, öeldakse viksilt tere ja minnakse kauplusautosse.) I peatus – Veltsi Helmut Bachau: Mul loomapeedi võtmine pooleli. Et, kas koerte jaoks vana leiba ja saia on? (Tuulab riiulis.) Reporter Rein: Peremehel on nii vägev habe. Helmut: Mu isa oli 23 aastat ja 4 kuud Vene sõjaväes. Vahepeal käis puhkuse ajal siin lapsi tegemas, siis põrutas MandÏuuriasse sõtta tagasi. Ja kui ta 87-aastaselt suri, oli tal ka vägev habe ees. (Sätib jalgratast.) Ma olen oma habeme kaks korda Rakvere teatrile maha müünud. Rein: ??? Helmut: Üks kah vägeva habemega kamraad tahtis viina võtta, aga raha polnud meil mitte kopikatki. Too aga teadis, et peab Rakvere teatrisse minema ja habeme maha müüma. Läksimegi, lõigati nigu niuhti maha, head haisu lasti veel põse peale ka. Saime kahe peale kokku 100 rubla, aga viin maksis siis 3.62. No oli vast pidu. Ja teist korda müüsin habeme teatrile, kui tuli välja, et vene pass on eluaegne, siis sain 58 rubla. Nüüd Eesti passi peal olen habemega. (Ära, loomapeete võtma). II peatus – Vana-Veltsi Naima Petrun: Et silku polegi või. Võtan siis seda viilutatud saia, ma olen niiii laisk, et ise ei viitsi lahti lõigata. (Uurib sukkpükse Sabrine.) Kaks tulemasinat palun ka, ma ei viitsi tikkudega jamada. Selle piltidega tulemasina jätan endale, teise annan vanamehele. Reporter Rein: Välgumihkel on hea küll, aga kui miskit hamba vahele läheb, ei saa urgitseda, tikkudega on teine asi. Naima (naerab suure häälega ja välgutab oma ainumast hammast): Mulle kõlbab tulemasin küll. III peatus – Auküla Karl Sats (85): Ma võtaks vorsti ka. Sohver vorstilõikaja: Millist ma lõikan? Karl: Ükstapuha mida, ära süüakse nagunii. Võeh, see sünnipäev võtab põdema, kaks nädalat teist peetud. Täna kell seitse oli jälle kaks sünnipäevalist ukse taga. Andke jah seda mustsõstraveini. Teine ka. (Müüjale, rahakotti andes.) Võtke siit ise, palju vaja. IV peatus – Aaspere mõis Mai Veskila: Ega maalt enam seapead osta saa, ühelgi seal pole üleliigset otsas, peab lahvkas käima, kui tahad sülti keeta. (Sätib seapead jalgratta pakiraamile kotti ajakirjade Luup ja Kroonika juurde.) V peatus – Võipere Nipi, Klaabu ja Tige tädi (kooris): Et jahvatatud pipart polegi, nojah seda valitsust me siis ootasimegi. Vene ajal oli kolm autot ja kolm korterit. Ei ole oktoobrilaps ega pioneer olnud ega kommu mitte, aga ikka kogu moos. Kerjused valmis. (Ära, võsa taha.) VI peatus – Aaspere Mõnus mammi: Jookse või hing haigeks... Ikka peab lahvkas käima, oma pood on pisike nagu peldik, ei mahu ringi keerama. Ostsin sealt miskeid pelmeene, ei osand midagi peale hakata, koerad ka ei tahtnd. VII peatus – Kavastu mõis Selma Müültamm (85): Eitea, kus see vana leib ka võiks olla. Ja kommi tahaksin kah. (Tõstab kommipakke.) Oi, need on igatsugu imelike paberitega, kas seda, noh, karamelli ei ole? Ja siis pidin ostma veel neid väikseid ümmargusi liha asju, nimi ei tule meelde. (Poeb peadpidi külmletti.) Ei miskit Mihklipäeva toitu ma küll ajakirjanikule ei oska soovitada, aga tõstke Mihkli auks klaasikene kah. VIII peatus – Kõldu Järta Essaul (76): Jaa, jaa, kutsuge Meri ka siia koos vanamuttidega liha ootama. Mis ta kurat istub seal lossis, rahakott taskus ja teeb kauba nii kalliks. Punase rätiga mammi: Oota nüüd, Järta, mis sa nii tige oled, kust me uue presidendi saame. Järta: Ennevanasti oli siin neid pelmeenisid. Sohver vorstilõikaja: Aga võtke sülti, hea kohe süüa või võtke supikogu, hea keeta. Järta: Kuule, mis vigurid need siin on? Või et need vigurid ongi makaronid, vanasti olid ikka ilusad ja sirged… Noh-jah, ma võtan parem selle kanakintsu siit. Ja see kints saatke Merile kingiks, et ta … Punase rätiga mammi: Jäta ometigi, Järta, küll sa oled täna tige. Järta (kassa juurest): Et kuuskümmend krooni on kokku, no siis pole vaja Meri käest laenama minna. Müüja: Ja 70 senti on ka. Punase rätiga mammi (võtab kepi): Ma hakkan nüüd minema. Järta (võtab ka kepi): Oot, las ma kirun veel natukene. IX peatus – Vanamõisa – Vanaküla Helju Iva: Ega ma neid sente loe, kuigi oma pensionist elan. Aga see on ikka suur asi, kui lahvka tuleb otse väravasse. Ma olen müüjatega väga rahul, toon teinekord neile lilli. Näete, need kaks plastmassroosi seal rooli kõrval on minu toodud. Epiloog Külarahva koor: Sööge saia, sööge liha, Jätke jonn ja jätke viha, Hõissa ja hõissassa Hõissa ja hõissassa (Pungil võrke, selja- ja kilekotte lohistades ära vasakule. Kauplusauto sõidab paremale. Tuul keerutab kollaseid lehti.)