Algab sajandi 100 suurkuju valimine
Entsüklopeediakirjastus valib rahva kaasabil 20. sajandi silmapaistvaimad Eesti inimesed
Tõenäoliselt 20. sajandi saja Eesti suurkuju sekka pääsev kirjanik Jaan Kross nimetas sellise nimekirja koostamise kava aastatuhande vahetuse eelseks heas mõttes rumaluseks. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Rahvusraamatukogu, TV 3, Kuku-raadio ning Eesti Päevaleht sõlmisid eile lepingu selgitamaks välja 20. sajandi sada suurkuju Eestis.
“Kogu maailm mõtleb aastasaja ja seda enam aastatuhande vahetusel igasugu müstilisi ja maagilisi asju välja, millel väike alatoon juures,” ütles kirjastuse peatoimetaja Ülo Kaevats.
Tõsinedes lisas Kaevats, et projekti üks eesmärk on koostada suurkujude nimekiri, kuid olulisem on protsess ise ning selle käigus oma ajaloo õppimine.
“Tulemus sõltub sellest, millise põhjalikkusega seda tööd tehakse,” ütles kirjanik Jaan Kross. “Kui tõsiselt teha, siis on see päratu töö.”
“Aastatuhande vahetus on sündmus, mis paneb selleaegsed inimesed mitmesuguseid väikesi ja suuri rumalusi tegema, püstitama probleeme ja otsima neile lahendusi,” lausus Kross.
Sajandi 100 suurkuju selgitavad eraldi Entsüklopeediakirjastuse eksperdid ja rahvas.
Ekspertide nimekirja, mille põhjal Entsüklopeediakirjastus annab välja oma raamatu, panevad kokku 10–15 eesti kultuurilugu hästi tundvat inimest.
Kaevats selgitas, et igaüks neist pakub sada nime ning need hääletatakse põhjaliku ettevalmistuse järel läbi.
Teine nimekiri saab olema eesti rahva nägu, sest see pannakse kokku rahva valiku põhjal. Interneti hääletuse ning meediaväljaannetele saadetud arvamuste kaudu valmib aasta lõpuks nimekiri ning sellest saab samuti raamat.
“Inimesel on võimalik ka oma naabrimeest pakkuda, kui ta arvab, et tegu on rahvusliku suurmehega,” selgitas Kaevats. “Pakun ise hea meelega kaks oma naabrit Kassarist – seal suvitava Jaan Krossi ja sealt pärit Marie Underi.”
“Sajandi 100 suurkuju” raames loodava internetilehekülje jaoks annavad Entsüklopeediakirjastus ja Rahvusraamatukogu suurkujude kohta teavet, mis seni elektroonilisel kujul kättesaadav pole.
Eesti Päevalehe asepeatoimetaja Hannes Rummu sõnul peaks niisugusest interneti väljaandest saama korralik õppematerjal Eesti kultuuriloost. “Eriti tiigrihüpet harjutavatele õpilastele saab sellest andmebaasist hea vahend koolitükkide tegemiseks,” lootis Rumm.
“See on suures osas ka rahva eneseteadvuse tõstmine ning inimestel on võimalik mõelda näiteks, kumb on olulisem mees, kas aastakümneid tagasi maailma parim kümnevõistleja olnud Heino Lipp või praegu Euroopa parim Erki Nool,” arutles Kaevats.
Võimalik sajandi suurkuju Heino Lipp just vastu ei hakkaks, kui nimekirja satuks. “Minu ajal polnud midagi, sporditegemine oli loomulik asi, nüüd puhutakse see üles, aga eks nad või nüüd tagantjärele nimekirja panna.”
Üks valikuprintsiip on Kaevatsi sõnul, kuivõrd isik ajalugu mõjutanud on. “Mõni 1940. aastate KGB ülem mõjutas kindlasti rohkem kui maailmakuulus sportlane,” lausus Kaevats.
