Sponsorraha eest Soome

RAVI VÄLISMAAL: haigekassa saadab piiri taha põhjendatud juhtudel

Pikaealiste suguvõsast Anna Isaki ainus nõrk koht on silmad

78-aastane Anna Isak loodab koguda 30 000 krooni, et minna Soome silmaoperatsioonile.

Ta on pime. “Näen ainult valget paberit, isegi nägusid ei näe,” väidab ta. Keppi kannab ta kaasas ainuüksi silmade asendamiseks. Hoolimata mõne aasta eest pandud põlveproteesist pole proual ühtki muud tervisehäda. Kogu tema suguvõsal olevat kalduvus elada 90-aastaseks. Esialgu on tal vaid 500 krooni, mille talle andis Inreko Press. Lisaks on tal lubadus Arko ehituselt midagi saada ja avaldus sees endises töökohas Livikos, kus ta kunagi puhvetipidajana töötas.

Oma pensionist jätkub tal vaid selleks, et kinni maksta oma Põlvas asuva korteri üür, elekter ja vesi. Üle jääb vaid pisut üle kolmesaja krooni, mis kulub kuu söögirahaks.

“Maksin oma raha kõik ära põlveoperatsiooni eest,” ütleb ta. Põlveliiges vajas mõne aasta eest proteesi ja läks maksma paarkümmend tuhat krooni. Raha tuli välja käia sellepärast, et proua ei usalda riigiarste ja erakliinikus pandud protees ja tööraha läksid kokku kalliks maksma.

Riigiarste ei usalda proua sestsaadik, kui käis ühes haiglas silmaoperatsioonil. Ta väidab, et kirurg ongi süüdi silmakae tekkimises. “Kirurg oli sama vana kui mina ise – no kuidas selline küll opereerida saab,” pahandab ta. “Noort tütarlast, kes tuli tervena, talutati pärast pimedana mööda koridori,” ei väsi ta meenutamast. Ühesõnaga – usaldus oli kadunud ja nüüd loodab ta veel vaid välismaa arstidele.

“Ma võiksin minna kasvõi Saksamaale, seal on ka head arstid. Ainult et see maksaks veel rohkem,” ütleb ta nii reipa häälega, et ei teki kahtlustki, nagu ei saaks ta sellega hakkama.

Ta käib küll mööda kontoreid ja küsib raha, aga ausalt öelda ei tea ta isegi täpselt, kui palju silmade tervendamine Soomes maksma läheb. Summat 30 000 krooni kuulis ta kelleltki tuttavalt ja otsustas, et seesama rahahulk tuleb temalgi kokku koguda.

Praegu sõidab proua usinasti Põlva ja Tallinna vahet. Tal on ametisasutustes palju asjaajamisi ja ainus takistus on talle pimedus.

Oma käekoti peidab ta lahkudes hoolikalt kilekotti. “Kasutavad ära, et olen pime,” selgitab ta. Lühikese aja jooksul on kadunud või varastatud kindad ja 40 krooni.

Tallinna Keskhaigla silmaosakonna juhataja Harras Mölder on saatnud Anna Isaki kodusel aadressil kutse läbivaatusele. Mingil põhjusel aga ei ilmunud vanaproua kohale.

“Kui ta on huvitatud, olen valmis ta läbi vaatama,” kinnitab silmaarst. “Vastasel juhul suhtun tema rahakogumisse vaenulikult.”

Mölderi sõnul võiks Soome operatsioonile mineku kiita heaks ainult juhul, kui proua teeks seda enda raha eest. “Aga kui ta ajab ainult selle nimel sponsorite raha kokku, siis on see sigadus,” leiab ta.

Eestis maksab silmaoperatsioon üldjuhul vähem kui Soomes. See on ka põhjus, miks üsna palju soomlasi käib Eestis näiteks kaelõikusi tegemas.