Võrus õpitakse töötegemist

Kauaaegsetele töötutele pakutakse võimalust palgata töömehe elu maitsta

Novembris käivitus Võrumaal riiklik töötute aktiviseerimise projekt. Eelkõige on see mõeldud tööotsijate aitamiseks – töötutele ja tööturult tõrjututele püütakse anda võimalus end uue jõuga tööotsimisele pühendada. Projekti juht Kersti Kõosaar Võru sotsiaaltöökeskusest ütles, et esmajoones tegeldakse tööotsijatega, inimestega, kellega isegi tööbüroo enam ei tegele.

”Sääraseid inimesi on Võrumaal seitsme tuhande ringis,” tõdes Kõosaar. “Need on inimesed, kes ei ole tööl ega ole end ka töötuna registreerinud ja ei käi ka abi küsimas.”

Tööotsijate aitamiseks loodi Võrumaal neli tööta inimeste aktiviseerimiskeskust, mille punktid asuvad üheteistkümnes paigas: Varstus, Mõnistes, Rõuges, Antslas, Lasval, Meremäel, Sõmerpalus ja Võru linnas). Vastavalt oma piirkonna vajadustele on iga keskuse sotsiaaltöötajad koostanud tegevusplaani, kuidas oma valla töötuid paremini aidata.

Tööandjad pelgavad vabatahtlikke

Kersti Kõosaare sõnul aitavad aktiviseerimiskeskuste inimesed töötutel taas tööga harjuda. “Pikalt tööta olnud inimesed ei teagi enam, mida tähendab olla järjest kaheksa tundi tööl, mida tähendab hommikul õigeks ajaks tööle jõuda või sedagi, et töötamisel on omad reeglid,” ütles Kõosaar. ”Projekti kaudu otsivad keskuste töötajad abivajavatele töökohti, kus nad kõike seda saaksid harjutada.”

Kõosaare sõnul osutus selliste töökohtade leidmine raskemaks, kui algselt arvati.

“Ega ettevõtted neid hästi vastu võtta taha,” tõdes ta. ”Pikka aega töötutel inimestel pole sageli enam tööharjumusi, pidevalt peab keegi tema kõrval viibima ja jälgima, et ta töövahendeid vähese töökogemusega ei rikuks.”

Kõosaare sõnul on Lasva vallas üks inimene juba sel moel tööd harjutades endale töökoha saanud. ”See on juba väike võit meie töös,” tõdes Kõosaar.

Lisaks on tööotsijad rakendust leidnud Mõniste vallas, kus mehed käivad võsa raiumas ning naised küpsetavad Päkapikumaale piparkooke.

Harjutatakse agressiivsust

Kõosaare sõnul on projekti teiseks oluliseks eesmärgiks tõsta töötute enesehinnangut. “Võimalik, et nad on käinud tööd küsimas juba kümme korda, kuid meie töö eesmärgiks on julgustada neid ka üheteistkümnes kord end pakkuma minema,” ütles ta. ”Vastasel korral on töötute kodudes kasvamas põlvkond, kes pole näinudki, et nende perest keegi tööl käib.”

Projekti kaugem eesmärk ongi vältida tööharjumusteta põlvkondade kasvamist.

Kümme aastat tegutsenud Võru arenduskeskuse direktori Elmo Saare sõnul on Võrumaal tööpuudus enneolematult suur, mis ületab kolm kuni kümme korda neid numbreid, mida avalikustatakse. ”Antud projekt on rohkem õnnetus olukorras inimeste lohutamine, kuid see ei lahenda probleemi,” lausus ta.” Võrumaal on vaja eelnevalt tekitada tööturg, mis tähendab, et eelnevalt tuleb investeerida töökohtade loomisesse. Praegu on iga kuu saadaval vaid üks-kaks töökohta, needki hoovikoristaja kohad,” tõdes Saar. “Üks võimalus on õpetada töötutele töö otsimise agressiivsust. Ent kui töökohti pole, siis ei aita ka agressiivsus,“ lisas ta.

Võrumaa tööhõiveameti andmetel on piirkonnas töötu staatus 1500 inimesel. Tööeas inimesi on 10 000 ringis. 7000 inimest ei käi tööl ega ole ka töötuna kirjas.