Kuusalu–Haimre–Tallinn Lähinädalatel hoiavad metsavahid pöialt, et nende valvatavale alale ei satuks jõulukuusevargaid, kes turule viimiseks käharad kuused poole jala pealt maha raiuvad. Kuigi tänavu pole veel ühtki tõsist jõulukuusevargust avastatud, on Viimsi metsaülem Madis Talijärv juba ette mures. Tema sõnul käib igal aastal kuusevargus kui jõulukatk nende metsadest üle. “Vaid pooled inimestest vormistavad loa ja maksavad kuuse eest,” tõdeb Talijärv. “Teised lähevad metsa ja lihtsalt toovad kuuse ära. Kevadel on näha, kuidas mõni kuusk on poole jala peal maha saetud.” Tema sõnul võib varguste põhjuseks olla kännuraha kõrge hind, kuid odavalt kauneid puid metskond ära anda ei taha.

Varaste kuused rändavad vaeste tuppa

Talijärve sõnul on nende metskonna nuhtluseks Tallinna lähedus, sest kuusetahtjaid on siinkandis palju. Samas hoiab jälle tihe ümberkaudne elanikkond metsadel pidevalt pilku peal ning teavitab puuvarastest kuhu vaja. Talijärv märgib, et Viimsi metskond kingib varastelt ära võetud puud lasteaedadele, koolidele või kõhna rahakotiga eakatele inimestele.

Viimsi metsaülema sõnul ei saada sugugi kõiki kuusevargaid kätte. “Metsas teolt tabatud inimeselt võtame kuuse ära ja nõuame raha sisse. Paraku ei anna see järgmiseks päevaks kindlust, et ta uuesti puud võtma ei lähe,” tõdeb ta.

Talijärve sõnul on praegu maanteedel mõttetu varast püüda. “Kuuske vedav inimene võib väita, et võttis puu oma talu metsast, vastupidist on raske tõestada. Teine lugu on riigimetsas tabatutega,” räägib metsaülem.

Harju maakonna Anija metskonna abimetsaülema Valdus Hüvato sõnul on viimastel aastatel kõige enam kuuski varastatud erametsadest. “Riigimetsast pole erilisi vargusi täheldatud,” tõdeb Hüvato.

Hüvato märgib, et nende metskonnas toimus jõhkramaid jõulukuusevargusi kolm aastat tagasi. Siis avastas üks metsavaht suure mahavõetud kuuskede hunniku, mis oli turule viimiseks metsast välja toodud. Ent leitud kuusehunnikule ei tulnud keegi järele.

Eestlane võtab aiatagusest metsast

Märjamaa abimetsaülem Teet Tomson loodab, et nende metskonnast ei lähe keegi kuuske varastama, sest kohalikul turul on puude hind madal. Nii maksavad ühe-kahemeetrised kuused kuus krooni, meeter kõrgemad puud kaheksa krooni. Vaid asutused ja kuuskedega äritsejad peavad kuuse eest rohkem raha välja andma.

Kolmkümmend aastat Märjamaa metskonnas Haimre vahtkonna metsavahina töötanud Edgar Ongi sõnul on eestlastel kirjutamata tava, et kohalikud toovad oma jõulukuuse aiatagusest metsast.“Külamehe poolt korralikult maha võetud kuusepuuke ei riku silma, kuid koormatäite viisi poole jala pealt maha saetud küll,” nendib Ong. Tema sõnul pole enamikku kuusevarastest võimalik kätte saada, sest vargatööd tehakse öö varjus. “Võib ju pimedas ühel teeotsal passida, kuid samal ajal võib veok teisest teeotsast rahumeeli kuusekoormaga välja sõita,” ütleb Ong.