Kooliarst päästab valust

Hirm õppetöös viletsaks jääda sunnib haigena koolpingis istuma

Tallinna 21. keskkooli kooliarst Pille Tommingas uurib parajasti arstikabinetis ülakeha paljastanud 10. klassi neiu selgroo iseärasusi, kui ukse avab poiss. Poolpaljast tüdrukut näinud väikemees ehmub ja suleb kärmelt ukse. Tüdruk katab pluusiga keha ”Ma teadsin, et see nii juhtub,” ütleb neiu nördinult. “Minuga juhtub siin alati nii!” Medõde Niina Plisko läheb uurima, mida poisil vaja. Sekundi pärast on õde kabinetis tagasi. ”Neljandal korrusel minestas tütarlaps,“ ütleb ta ning kihutab nuuskpiiritusega minema.

Koolis läbivad tervisekontrolli esimese, neljanda, kuuenda, üheksanda ja kaheteistkümnenda klassi õpilased. Lisaks tutvub kooliarst ka kõigi uustulnukatest õpilaste tervisega.

Peagi saabub medõde Niina kahvatu, ennist minestanud tüdrukuga.

”Istudes vajus pinginaabri õlale. Vererõhk on madal, 85 ja 42,” selgitab õde tüdrukut voodile pikali aidates. ”Hakkad vist haigeks jääma,” ütleb õde Niina ning silitab lapse laupa. Arst kuulab minestanu kaebused ära, kraadib ning soovitab isa pärast tervisekontrolli järele kutsuda.

Paari minuti pärast istub kooliarsti ees neiu Kristin, kes on näost valge nagu kriit. Tal on angiin ja palavik. Kuna võõrkeeletunnis on tulemas kontrolltöö, siis ei taha ta puududa. Arst räägib tütarlapsele, millised tõsised terviserikked võivad teda ravimata angiini järgselt tabada. Arst annab käsu koju teki alla minna, haige laps punnib vastu. Kabinetis viibivad klassiõed selgitavad, et kojujääjal on raske hiljem järele vastama hakata, sest uut õppimist tuleb pidevalt nii palju peale.

“Viimasel ajal pole gümnaasiumiõpilastel tõepoolest aega haige olla,” tõdeb Tommingas, kes peale 21. keskkooli õpilaste hoiab silma peal ka Lilleküla keskkooli ja Pirita majandusgümnaasiumi õpilaste tervisel. Arsti sõnul tuleb mõne haigestunud õpilase koju saatmiseks isegi pedagoogid appi kutsuda.

Teisi tüdrukuid läbi vaadates avastab Tommingas veel kaks, kes vajavad kindlasti eriarstide konsultatsiooni. Arst kinnitab, et tema kõige olulisem ülesanne ongi märgata laste terviserikkeid ning suunata neid edasi vastavate tohtrite juurde.

“Sul on vererõhk nii madal,” ütleb Tommingas ühele neiule. “Kuidas sa ennast tunned?” Tüdruk vastab, et on pisut uimane, sest tegeles öösel puhkamise asemel õppimisega. Tommingase sõnul esinevad säärased nähud sagedamini just veerandi lõppudel, kui iga päev on kontrolltöö.

“Suurema õpikoormusega klassides on laste silmanägemine kehvem kui tavaklassi õpilastel,” tõdeb arst. ”See ei tule ainult lugemisest ja klassi valgustusest. Nad vajaksid rohkem füüsilist koormust, kuid päevad on neil nii rasked. Tervis on eriti ohus õhtuse vahetuse õpilastel, kellel päeva õieti polegi.”

”Koolid vajaksid sotsiaaltöötajaid,” tõdeb ta. ”Lastel on palju probleeme, milleni kooliarst ei jõua.”