ETV pigistab eratelekanalitelt sada miljonit krooni reklaamiraha

ETV nõuab kolmelt eratelekanalilt 105 miljonit krooni reklaami mittenäitamise eest, kuid säärase hiigelsumma maksmine käib eratelekanalitele üle jõu. “Meil ei ole nii palju raha,” ütles TV 3 peadirektor Andres Jõesaar. Tema sõnul on 35 miljonit ETV-st reklaami kaotamise eest oluliselt enam kui ükski erakanal jaksab maksta. Kuna ETV soovib neid summasid saada käibemaksuta, siis tähendaks see eratelejaamadele nimetatud 35 miljonist veelgi suuremaid väljaminekuid. See tähendaks erakanalitele tõelist ellujäämisõppust.

ETV peadirektor Toomas Lepp saatis möödunud nädalal TV 3-le, Kanal 2-le ja TV 1-le arutamiseks reklaami kaotamise kompensatsiooni lepinguprojekti, kus senised summad on mitmekordistunud. ETV hakkab erakanalitega oma turuosa reaalselt kasvava reklaamitulu osas läbirääkimisi pidama, mis peaksid lõppema veebruaris.

“Mina täidan ainult ringhäälingunõukogu ja riigikontrolli otsust,” lausus Lepp. Senise lepinguga sai ETV 36 miljonit krooni kompensatsiooni erakanalitele loovutatud reklaami eest, mida aga oli palju vähem kui saamata jäänud tulu.

Mullu oli lepingu järgi saadav kompensatsioon 13,6 miljonit krooni vähem kui ETV näiteks aasta varem reaalset tulu reklaamist sai. Erakanalitega sõlmitud leping lõpeb aga selle aasta augustis ning järgnevaks üheksaks kuuks üritab ETV endale soodsamat lepingut sõlmida, mis järgiks reklaamituru dünaamikat.

“Baltic Meedia Factsi prognoosidele telereklaami turu ja ETV turuosa suhtes võime me seda saamata jäänud summat reaalseks pidada,“ sõnas Lepp.

Senises lepingus nähti kompensatsioonisummasid ette samas suuruses kui möödunud üheksa kuu eest. Riigikontrolli kontrollakti andmeil jäi möödunud aasta detsembrist 1998. aastal ETV-l, arvestades reklaamitulude kasvu dünaamikat, saamata 20 miljonit krooni reklaamitulu ja sel aastal jääb tal saamata 27 miljonit krooni. Seega nõuaks ETV lepingu täitmine lisasummade saamist riigieelarvest ja lisakulutusi reklaami tootmiseks.

“ETV küsib täpselt nii palju, kui tema turuosa on,” kummutas Toomas Lepp väited, nagu püüaks ta kogu reklaamituru tulu endale napsata. Ekspertide väitel on telereklaami turg üldse vaid 170–200 miljonit krooni ja ETV püüab sellest saada 41 protsenti. Täiesti erinev edu on reklaamimüüjal, kes müüb reklaami kas Kanal 2-te või siis ETV-sse, seega saavutaks ETV ise reklaami müües enam edu.

“ETV üritab saada kokkulepetega parimat ja selles osas, kas see summa on realistlik, ei saa kokkuleppele jõuda ühepoolse otsusega,” lausus Jõesaar.

Väidetavalt proovis Lepp ETV rasket majanduslikku seisu parandada lepingupunktiga, mis nõudis ETV-le õigust näidata valimisreklaame ja spordiülekannetega kaasnevaid reklaame väljaspool sponsorlepinguid. Sel teemal üritas ta ka möödunud aasta detsembris erakanalite juhtidega kompromissile jõuda. Lepp keeldus kogu arutatavat lepinguprojekti kommenteerimast.

“Me oleme ammu huvitatud sellest, et rutem saadaks selle otsusega ühele poole. Mida rutem, seda parem meile, “ lausus Jõesaar. “Lahenduse selgus on parem kui lahenduse mitteomamine.”

Ikkagi on küsimus tema sõnul selles, kui suur võiks olla ETV turuosa ja sellest saamata jäänud tulu – muid objekte nendel läbirääkimistel ei ole.

Ehkki ETV turuosa tänu uute kanalite kosumisele kahaneb, tema võimalike reklaamitulude kahanemist ennustused ei näita.