Telekanalite juhid viitavad pöördumises riigikontrolli 20. jaanuaril tehtud otsusele, mis juhtis Ringhäälingu Nõukogu tähelepanu puudustele praegu erakanalite ja ETV vahel kehtivas lepingus.

ETV saab erakanalitelt reklaamist loobumise eest väiksema summa, kui ta reklaami müües oleks kasvava turu juures teeninud. ETV-le eraldas parlament tänavuseks aastaks riigi eelarvest ka neli miljonit krooni vähem, kui ETV küsis.

Pöördumises juhitakse tähelepanu ka 300 Euroopa Ringhäälingu liitu kuuluva esindaja avaldusele, mis rõhutab avalik-õigusliku ringhäälingu pideva rahastamise vajadust.

Siiani pole telekanalite juhtide sõnul suutnud Riigikogu ja valitsus vastu võtta kaabellevi, telekommunikatsiooni ega euroopalikele tingimustele vastavat ringhäälinguseadust. “Allakirjutanud on veendunud, et lahenduse leidmine õiglase konkurentsi saavutamiseks Eesti teleturul kuulub just Riigikogu ja valitsuse pädevusse,” seisab pöördumises.

Telejuhid toovad näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes avalik-õiguslike ringhäälingute finantseerimise uuesti riiklikult üle vaatavad. Kanalitele France 2 ja France 3 tähendab see loobutavate reklaamitulude hüvitamist riigieelarvest.

“Leiame, et olukorras, kus on võimalik leping kõigi Eestis tegutsevate telekanalite vahel, osutub konsensus võimalikuks ka poliitilistes ringkondades,” kirjutavad telekanalite juhid, avaldades lootust, et see konsensus muutub seadustäheks, mis on praeguses meediaolukorras ainuvõimalik.

ETV sai reklaamitulu aastas 48,6 miljonit, kuid loobumise eest erakanalitelt 36 miljonit krooni. Seni on ETV erajaamadelt saanud 1998. aasta reklaami eest 24 miljonit krooni.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena