Saksamaa kantsler ei taha Eestit NATO-sse

NATO ei kutsu esimeses laienemisringis Eestit ega teisi Balti riike alliansiga ühinema, Eesti poliitikute sõnul oli selline käitumine ootuspärane. NATO Washingtoni tippkohtumisel, mis on pühendatud Põhja-Atlandi alliansi 50. aastapäevale, ei kutsuta pärast Poola, Ungari ja Tshehhi vastuvõtmist organisatsiooni astuma ühtki uut riiki, deklareeris Münchenis Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder.

Tema sõnul peab NATO ühendama jõupingutused, et integreerida täielikult kolm uut liikmesriiki oma struktuuridesse ning alles siis mõtlema teiste maade vastuvõtmisele.

Washingtoni aprillinõupidamisel ei tehta konkreetseid otsuseid uute ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta, kinnitas Schröder.

See oli esimene kord, kui mõne NATO liikmesmaa liider on avalikult teatanud, et Washingtoni nõupidamisel ühtki riiki alliansiga ühinema ei kutsuta, teatas BNS.

“Balti riigid sammuvad kindlalt teel NATO-sse,” ütles suursaadik NATO juures Jüri Luik. “Millal riigid sinna jõuavad, on raske öelda.”

Keegi ei saa Luige sõnul enne Washingtoni tippkohtumist öelda, kas mõni riik saab kutse NATO-sse või mitte. 16 riigi juhid tulevad Washingtonis kokku ja lõplik otsus sünnib alles nõupidamisruumis. Schröder vaid oletab, et uusi kutseid ei esitata, sest NATO-l on piisavalt muret Ungari, Tshehhi ja Poola seedimisega.

“Schröderi avaldus ei tähenda, nagu oleks uks NATO-sse Eesti jaoks jäädavalt suletud,” selgitas Luik.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Eino Tamm ütles, et Saksamaa selline suhtumine oli ootuspärane. “Samas me loodame, et Washingtoni kohtumisel öeldakse Baltimaadele rohkem kui Madridis,” lisas Tamm.

NATO tippkohtumisel kaks aastat tagasi Hispaanias Madridis otsustas allianss, et laienemise esimesse ringi pääsevad Poola, Ungari ja Tshehhi.

Tamme sõnul on Eestil säilinud ikkagi head lootused NATO-sse pääseda. “Kui me ise kiirelt alla anname, siis ega meid keegi kutsugi sinna,” sõnas Tamm. Ta lisas, et NATO käitumine edaspidise laienemise suhtes sõltub ka Venemaast ning sellest, milliseks kujuneb üldse NATO roll tulevikus.

Praegu on avaldanud soovi NATO-sse astuda üheksa riiki: Eesti, Läti, Leedu, Sloveenia, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Makedoonia ja Albaania.