Sõjajärgse Eesti silmapaistvamaid arstiteadlasi akadeemik Pavel Bogovski saab vahetult enne oma 80. sünnipäeva Eesti riigilt 200 000 krooni suuruse elutöö preemia. Valitsus kinnitas eile väljasõiduistungil Valgas Eesti eelmise aasta teadus-, kultuuri- ja spordipreemiate saajad.
“See ongi mulle nagu sünnipäevakingitus,” ütles Bogovski, kes tähistab juubelit 10. märtsil.
Preemia eest saab esimese kingituse ilmselt aga akadeemiku poeg. “Mul on endal liikumine vaevaline,” osutas Bogovski kepile.
Lumisel ajal ta ise autot ei juhi ja poeg sõidutab, kuhu vaja. Poja vanavõitu Volkswageniga on aga kogu aeg häda, üle hommiku ei lähe auto käima. “Nii ma mõtlen, et sellest rahast kingin pojale parema auto.”
Bogovski aastatepikkuse teadustöö suudab Eesti Põlevkivi peadirektor Väino Viilup kokku võtta ühe lausega: “Kui kaevur just liiga palju viina ei joo ja suitsu ei tee, on tema eluiga tänu Bogovski tegevusele kindlasti pikem.”
Teadlane tõestas, et mitmed põlevkivitootmise produktid põhjustavad vähktõbe. Seejärel muudeti Eestis põhjalikult tootmistehnoloogiat. “1964. aastal lõpetati kõige kantserogeensemate produktide – kamberõlide tootmine,” meenutas Bogovski.
“See asendati teiste õlidega. Vähemohtlikud jäid ikkagi tootmisse, aga rakendasime mitmesuguseid ennetavaid vahendeid, et varakult selgitada nende kahjulikku toimet kaevurite tervisele.”
Viilupi sõnul suutsid kaevandused koostöös Bogovskiga loobuda ülejõukäivatest nõukogude töönormidest. “Siis taheti ikka rohkem ja rohkem, aga teadlane tõestas, et ka töölise võimetel on piir,” selgitas Viilup.
Vabalt saksa, inglise ja prantsuse keelt valdav teadlane organiseeris keskkonnast tingitud vähi uurimise osakonna ka Rahvusvahelises Vähiuurimiskeskuses Prantsusmaal Lyonis ja juhatas seda kuus aastat.
Eestis märgistab tema elutööd Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut. Mitte ainult selle sisu ja temaatika, vaid ka hoone ise on loodud paljuski Pavel Bogovski töö ja jõuga. Kogu Nõukogude Liidu vähiuuringute keskuseks kujunenud instituuti juhtis ta 1991. aastani.
“Ta on siiamaani väga selge mõistusega ja jätkab töötamist,” iseloomustas akadeemiku õpilane ja instituudi praegune direktor Toomas Veidebaum. “Hea inimene. Suur mees nii teadlase kui ka inimesena. Tänu temale ei ole instituut nõukogude ajal pidanud kaasa tegema suuri poliitilisi lollusi.”
Viimased kaheksa aastat on Bogovski pühendunud meditsiiniterminoloogiale. Valmis on soome keelest tõlgitud meditsiinisõnaraamat. Praegu toimetab ja täiendab Bogovski inglise keelest tõlgitud arstiriistade loetelu. Kavas on meditsiinis enamkasutatavate sõnade sõnastik.
