Paul-Eerik Rummo kaitseb ETV peadirektorit Leppa

Ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo, kas riigi kui omaniku esindajana on nõukogu rahul ETV 1998. majandusaasta 9,6 miljoni kroonise kahjumiga?

1998. majandusaasta aruande kiitsime heaks, mis ei tähenda, et oleksime heaks kiitnud majandustulemused ja vastavalt seadusele esitame selle ka Riigikogule.

Audiitori kommentaari järgi on ETV-l alust tagasi taotleda eelmiste perioodide eest rohkem makstud käibemaksu 13,8 miljonit krooni. On lootust see käibemaks tagasi saada, siis võime rääkida isegi kasumist, kuid selgusele selles küsimuses kiiresti ei jõuta.

ETV koostas ise endale eelarve, aga ei suutnud sellest kinni pidada. Kas eelarve ülekulutamine oli otstarbekas?

Ringhäälingunõukogu arutab esmaspäevasel koosolekul juba konkreetselt, millistel põhjustel ja mis valdkondades kahjum tekkinud on.

Programmi seisukohalt hinnangu andmine ei ole nõukogu pädevuses. Mingis mõttes me isegi ei tohi programmi sekkuda. Üks hindamise kriteeriume on vaadatavus, ja kui vaadata numbreid, siis võiks küll olla rahulik.

Seaduse järgi kinnitab ja jälgib nõukogu eelarve täitmist. Kui suur on nõukogu vastutus selles, et ETV nii suurde miinusesse jõudis?

Eelmise aasta kahjum ei ole väga suur ja ma ei suhtuks sellesse eriti dramaatiliselt. Murelikuks teeb pigem see, et kahjum kipub muutuma suunaks ja see on ka põhjus, miks me järgmisel koosolekul ei vaata mitte ainult eelmise aasta analüüsi, vaid sellega koos ka juba ETV-s koostatavaid kriisistsenaariume.

Miks nõukogu ei sekkunud ETV tegevusse, kui ilmnes, et 1998. aasta eelarve hakkab lõhki minema?

Võime teatud mõttes öelda, et see eelarve oli liiga optimistlik ja nõukogu läks selle kinnitamisega liiga optimistlikult kaasa.

Nõrk koht nõukogu töös oli 1998. aasta varasügis, mil oli võrdlemisi tõenäoline, et tulude laekumised ei tule täis. Siis oli hetk, kus oleks pidanud minema eelarve muutmisele. Meie teada koostati siis ETV-s eelarve muutmise projekt, leppisime kokku, et kui novembriks pole ETV raskustest üle saanud, siis tuleme selle juurde tagasi. Novembris pole selle taotlusega enam meie poole pöördutud. Võib-olla oleks pidanud ise üle küsima.

Kas optimismi põhjus oli lootus lisaeelarvest raha juurde saada?

Jah, üks osa eelarvesse juba sissekirjutatud tuludest oli mõeldud katta täiendavast toetusest, riigi lisaeelarvest.

Teine põhjus olid sponsortulud. Alalaekumise põhjustas aasta keskel alanud avalik vaidlus, mis on ikkagi sponsorreklaam ja kas need asjad, mida ETV-s käsitleti sponsorreklaamina, ei ole ikka lubamatu reklaam, mida sel hetkel kehtinud lepingu järgi ei oleks tohtinud olla.

Kuidas lahendada sisetüli ETV-s?

Tüli juhtkonna ja peadirektori vahel on nõukogu intensiivsel soovil nüüd külmutatud just rahaasjade selgumiseni ja kriisistsenaariumide vastuvõtmiseni.

Laias laastus võib öelda, et mõlemad pooled on meie töörahu palvet aktsepteerinud. Edasi võib tulla põhikirja muutmine mitmes punktis ja koos sellega võib muutuda juhatuse koosseis.

Kas ringhäälingunõukogu tegi vea, kui määras keevalise iseloomuga Toomas Lepa ETV peadirektoriks?

Seda on raske öelda. Ringhäälingunõukogu üheksast liikmest andis Lepa poolt hääle seitse, mis oli väga veenev ülekaal. Mina lähtusin hääletamisel Lepa esitatud arenguplaanist ja tema ideedest. Isikuomadused jäid siis veidike tagaplaanile. Aga nagu ajakirjanduses on öeldud, need olid ennegi teada ja selle pinnal ei ole üllatusi tekkinud.