Lepp võitis mässu ETV-s

Ringhäälingunõukogu ei kinnitanud ETV teise poolaasta eelarvet

Ringhäälingunõukogu rahuldas eile Eesti Televisiooni (ETV) mässumeelse juhatuse osade liikmete tagasiastumissoovi ja avaldas loodab, et peadirektor Toomas Lepp on tülist õppinud ja edaspidine koostöö kolleegidega kulgeb sujuvamalt.

Nõukogu otsusega on ETV juhatus nüüd neljaliikmeline, kuhu kuuluksid lisaks peadirektorile ka programmidirektor Tiina Kangro, rahandusjuht Anneli Viita ja tootmisjuht Tarmo Krimm. Kõik juhatuse liikmekandidaadid võtsid ettepaneku kaalumiseks, kuigi veel paar kuud tagasi andsid nad oma allkirja Lepa umbusalduskirjale, pidades edasist koostööd võimatuks.

"See on muudatus ETV põhikirjas, et juhatus on neljaliikmeline ja koosneb ametikohtade järgi peadirektorist, tootmisjuhist, programmi- ja rahandusjuhist," ütles nõukogu liige Andes Herkel eile õhtule Eesti Päevalehele. "Teiste liikmete tagasiastumissoovi rahuldamine ei ole etteheide nende tegevusele, aga ilmselt on selline juhatus, mis koosneb direktooriumist, otstarbekam ja väldib sisepingeid. See oli Paul-Eerik Rummo ettepanek," lisas ta.

Nõukogu ei kinnitanud eile ETV selle aasta eelarvet, sest ei suutnud otsustada Lepa a esitatud kahe alternatiivettepanku vahel: kas lubada ETV eelarvet üle kulutada või arvestada tulude hulka 13,8 miljonit krooni eelmiste perioodide eest väidetavalt rohkem makstud käibemaksu.

"Nõukogu on dilemma ees, kas kinnitada eelarve defitsiidiga või planeerida sisse käibemaksu tagasisaamine, aga nii hapra tululootusega eelarve kinnitamine on veelgi küsitavam," kommenteeris Herkel. Nõukogu peaks otsustama selle 24. augusti istungil, vaevalt nädal enne telehooaja algust.

Nõukogu kinnitas eile põhimõtteliselt heaks ETV ülemineku produtsendisüsteemile, kus inimesed ei saaks enam kindlat palka ametikohtade eest, vaid nende sissetuleku suurus sõltuks töökoormusest.

"See meenutab Raivo Paiste kandideerimisprogrammi ETV peadirektoriks 1994.aastal: palk arvutatakse nende panuse või nende reaalse töökoormuse järgi ehk kui palju neid vajatakse," selgitas Herkel.

Põhimõttelise nõukogu heakskiidu leidis ka ETV ettepanek viia saadete tootmine iseseisva firma alla. Lepa idee järgi tuleb saadete tootmine anda erafirmadele, kes vastutasuks saavad õiguse müüa saate ümber reklaami turuhinnast odavamalt.

Põhimõtteliselt oleks tegemist bartertehinguga, kus saate maksumus võrduks reklaamisekundite hinna ja arvuga. Reklaami soodushind selguks läbirääkimiste käigus konkreetse produtsendiga.

Herkel rõhutas, et vahe tehakse reklaamiplokkide ja produtsentsaadete vahele, sest reklaamiplokkidesse müüakse reklaami vastavalt nõukogu kinnitatud hinnakirjale, produtsentsaadete ümber aga vastavalt kokkulepetele.

"Need on nüüd loodetavasti sammud õiges suunas, aga küsimus selles, et annab majandusliku efekti pika aja jooksul. Ka selline lihtne asi nagu töötajate koondamine toob esimese hooga pigem kaasa kulusid kui tulusid," tähendas Herkel.

Inimeste koondamine sõltub Herkeli sõnul sellest, milline on ETV võimalus maksta koondamistasusid. " Aga see ei ole selles pingelises eelarveprotsessis sugugi selge," tõdes ta. Herkel keeldus vastamast küsimusele, millal eelarve- ja koondamisprotsess selge lahenduse saavad.