"Selle aasta kahjum ei tekkinud seepärast, et keegi oleks üle kulutanud," tõdes Viita, lisades, et ainuke põhjus on selles, et erakanalitega reklaamist loobumise leping katkes ning selle tagajärjel muutus ETV rahastamise skeem.

"Kui erakanalid oleks täitnud märtsis võetud kohustused ja jätkanud reklaamist loobumise lepet ETV-ga aasta lõpuni, siis oleks ETV eelarve suudetud raskusteta tasakaalu viia ka pärast riigi toetuse vähendamist," lisas ta.

Pärast lepingu katkemist kommertskanalitega ja riigi säästueelarve vastuvõtmist tekkis ETV eelarvesse 20,9 miljoni krooni suurune auk.

Selle finantseerimiseks otsustas ETV ringhäälingunõukogu heakskiidul võtta viieks ja pooleks aastaks Hansapangalt 20 miljonit krooni laenu, makstes 10-protsendist aastaintressi.

"Ainuke võimalus olukorda lahendada oli pikaajaline laen, seejuures me laenasime uue äriplaani ehk reklaami käivitamiseks ETV-s," märkis Viita.