Eesti Televisiooni (ETV) töötajate koondamine selle aasta lõpus läheb ettevõttele maksma vähemalt 1,06 miljonit krooni.

Kompensatsioonisaajate hulgas ei ole praegu üheksat peatoimetajat, kel on võimalus osaleda peaprodutsentide konkursil.

"Väljamaksmisele läheb koos sotsiaalmaksuga 1,4 miljonit, eeldusel, et kõik senised peatoimetajad jätkavad oma tööd ETV-s mõnel teisel ametikohal," ütles ETV rahandusjuht Anneli Viita. "See summa ei ole lõplik, sest võimalikud on kompromissid mõne töötajaga," lisas ta.

ETV programmidirektor Tiina Kangro ennustas, et 83-st koondamisele minevast töötajast peab lahkuma umbes 70, sest tootmismahu vähenedes ja üleminekul produtsendisüsteemile ei vaja ettevõte enam nii palju põhikohaga töötajaid.

Koondamisteate andmine populaarsetele telenägudele-peatoimetajatele ei tähenda seda, et Reet Oja, Toomas Uba, Mati Talvik jt ekraanilt lahkuvad.

Neil on aega kaks nädalat otsustada, kas nad konkureerivad peaprodutsendi ametikohale.

Hommikuprogrammi peatoimetaja Reet Oja ei soostunud eile veel ütlema, kas ta konkursil osaleb.

"Ma võtan endale mõne päeva järelemõtlemisaega, kas ma osalen peaprodutsentide konkursil ja kas ma üldse jätkan ETV-s," märkis Oja. "Hommikuprogrammiga oleme eetris olnud poolteist aastat, mulle meeldis seda teha ja näen seal ka arenguruumi."

Kindlalt on otsustanud peaprodutsendina tööd jätkata spordiuudiste peatoimetaja Toomas Uba ja kultuuritoimetuse juht Gerda Kordemets.

"Ma olen üsna kindel, et ma ka võidan," ütles Kordemets. "Kui tutvuda peaprodutsentide konkursi tingimustega, siis mina ei näe kultuuri- või telemaastikul teisi, kes paremini nendele tingimustele vastaks." Kordemetsa sõnul on edumeelne, et peaprodutsentidega sõlmitakse kaheaastased töölepingud.

Uudisteprogrammi juht Aarne Rannamäe konkureerida ei kavatse. "Uudisteprogrammi puhul ei ole mingit vahet peatoimetaja ja peaprodutsendi ametikoha vahel ja ma ei saa aru, miks ma peaksin kandideerima uuesti oma praegusele ametikohale," tähendas Rannamäe.

Rannamäe ei uskunud ETV juhatuse lubadustesse, et uue süsteemi ajal saab peaprodutsent ise otsustada eelarveraha kasutamise üle. "Kui peadirektor Toomas Lepp on siiani iga sendi üle otsustamise enda kätte võtnud, siis miks peaks see nüüd muutuma?" kahtles Rannamäe.

ETV korrespondent Brüsselis Marianne Mikko ei ole otsustanud, kas ta soovib konkureerida.

"ETV ei ole mulle alternatiivset tööpakkumist teinud, nagu seaduse järgi peaks koondamisteatega kaasnema, seepärast on minu jaoks konkurss natuke segane ja on põhjust arvata, et keegi võib olla huvitatud minu lahkumisest," kommenteeris Mikko.

Publitsistikaprogrammi peatoimetaja Mati Talvik tahab ka järgmisel aastal põhirõhu panna loomingulisele tööle.

"Kandideerimine ei kohusta iseenesest millekski, kõik sõltub ikkagi konkreetsetest kokkulepetest juhtkonnaga ja ka töötasu pole siinjuures vähetähtis faktor," lausus Talvik.

Lastesaadete peatoimetaja Eve Viilupi sõnul teeb ta otsuse pärast seda, kui on võimalikku kandideerimist arutanud koos oma toimetusega.

"Kes iganes aga kandideeriks ja võidaks, ühe asja peab ta selgeks tegema: kui mõni asi kestab, ei pea see tingimata olema stagnatsioon, vaid võib olla ka traditsioon. Nagu laulupidu näiteks," tõdes Viilup.