Kaitseliit osanik firmade sõjas

Seadusevastaselt pealinnas tänava sulgenud Kaitseliit valetas avalikkusele

Kaitseliidu Harju maleva reakaitseliitlased täitsid kohusetundlikult peastaabi antud käsku turvata tühja vagunit ja ebaseaduslikku raudtee-ehitust. Operatsiooni tegelikest tagamaadest polnud neil aimugi. RAUNO VOLMAR

Kaitseliidu ülem kapten Benno Leesik käsutas Kaitseliidu automaaturid erafirma tellimusel julgestama ebaseaduslikku raudtee-ehitust Tallinnas Bekkeri sadamas.

Omandivaidluses Bekkeri sadama ühe haldaja, Kaitseliiduga koostööleppe sõlminud OÜ RasmusSoni palvel käskis Leesik Harju maleva kaitseliitlastel laupäeva õhtul sulgeda Marati tänav ja asuda julgestama üle tee rajatava raudtee ehitamist.

Inimesed, kes üritasid mööda Marati tänavat siiski edasi liikuda, said tunda Kaitseliidu automaaturite vägivalda.

Leonid Baum, kes tahtis kaitseliitlasi pildistada, väidab, et talle tungisid kallale kolm automaaturit, kes peksid teda näkku, lükkasid ta porri pikali ning röövisid talt fotoaparaadi.

Tallinna politsei pressiesindaja Mart Soonik ütles, et Baum esitas Põhja politseijaoskonda avalduse peksmise ja röövimise kohta kriminaalasja algatamiseks.

Leping erafirmaga

Kaitseliidu pressiesindaja Heikki Kirotari sõnul seob Kaitseliitu ja OÜ RasmusSoni 14. septembrist koostöölepe, mille järgi Bekkeri sadamat haldav OÜ RasmusSon osutab Kaitseliidu laevadele sadama- ja laoteenuseid.

"Bekkeri sadama ühe kai ääres hakkab seisma Kaitseliidu laev Laine," rääkis Kirotar. "Kaitseliit kohustub tegema sadamas tuukritöid ning osutab vajaduse korral ka valveteenuseid."

Põhja-Tallinna linnaosa vanema Juhan Hindovi sõnul polnud RasmusSonil ehitustöödeks vajalikku linnaosa luba.

OÜ RasmusSoni juhatuse esimees Oleg Ivanov ütles, et RasmusSon tellis Marati tänava raudtee-ehitustööd raudteeametilt 7. oktoobril väljastatud tegevusloa alusel.

"Raudtee-ehitus on seaduslik," väitis Ivanov. "OÜ Rasmusson tegutseb Bekkeri sadamas 1998. aasta algusest kasutusvalduse lepingu alusel. Selle aja jooksul oleme sadamasse investeeritud 22 miljonit krooni. Järgmisel aastal kavatseme investeerida veel üle 60 miljoni krooni, et ehitada välja uus kai ning täiendada sadama infrastruktuuri."

Kaitseliiduga sõlmitud lepingut ei soovinud Ivanov kommenteerida.

Kaitseliit kinnitas pühapäeval ajakirjanikele, et liidul on Bekkeri sadamas vagun strateegilise kaubaga. "Ma ei saa kommenteerida, mis kaubaga on tegemist," ütles pressiesindaja Heikki Kirotar pühapäeval. "Vastavalt reeglitele peab strateegilise kauba ümber olema turvatsoon."

Kirotari sõnul tahtis Kaitseliit automaaturite relvastatud valve all viia Bekkeri sadamas asuvasse lattu strateegilist kaupa. "Kohapeal selgus, et üks osa raudteest on puudu," ütles Kirotar. "OÜ RasmusSon organiseeris puuduva raudteelõigu ehituse, mis juhtumisi jäi vaguni turvatsooni."

Pühapäeval sündmuskohal käinud Tallinna abiprefekt Kalle Klandorf käskis ebaseadusliku raudtee-ehituse lõpetada, kuid relvastatud kaitseliitlased jätkasid vaguni ja raudtee-ehituse valvamist.

Eile Marati tänaval käinud Eesti Päevalehe ajakirjanik oli tunnistajaks, kuidas vagunit valvanud kaitseliitlane ähvardas teda pildistada üritanud fotograafi automaadiga. "Ei ole mingit sanktsioneerimata pildistamist siin," ütles kaitseliitlane ning jooksis automaadiga sihtides fotograafi poole.

Pärast Eesti Päevalehe järelepärimist strateegilise kauba kohta kaitseministeeriumist tunnistas Kaitseliit, et mingit strateegilist kaupa vagunis polnud.

Luik tahab selgust

Kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi nõudsid eile Kaitseliidu ülemalt kapten Leesikult Bekkeri sadama ümbruses toimuva kohta ettekannet. Ettekannete esitamise järel käskis Leesik kõigil kaitseliitlastel Bekkeri sadamast lahkuda ning tee vabastada.

Leesik vabandas eile tekkinud segaduse ja avalikkusele valetamise pärast ning samuti isikute ees, kelle igapäevane tegevus toimunu tõttu kannatas.

Kaitseminister Jüri Luik tegi kaitseväe juhataja kohusetäitjale ettepaneku algatada Bekkeri sadama intsidendi asjaolude uurimiseks teenistuslik juurdlus.

"On lubamatu, et Kaitseliit tõmmatakse erafirmade omavahelisse majanduslikku vaidlusse," ütles Luik. "Välja tuleb selgitada kõik sündmusega seotud taustad, kaasa arvatud Kaitseliidu täpne roll intsidendis ning sellesse kaasatud firmad."

Lõputu tants Bekkeri sadama ümber

Bekkeri sadama kaide ja mereäärse osa valdaja on riiklik aktsiaselts Balti Baas.

1996. aastal müüs erastamisagentuur 51 protsenti Balti Baasi aktsiatest erafirmale AS Hoisti Kraana.

Hoisti Kraana ei suutnud tasuda maksekohustusi Balti Baasi aktsiate väljaostmisel. Aasta pärast oli Hoisti Kraanale palju võlanõuded, millest suurim, 19 miljoni kroonine nõue oli erastamisagentuurilt.

Hoisti Kraana ainuke omanik ja pärast erastamist Balti Baasi juhatuse nõukogu esimees olnud Raigo Pert pantis kõik Hoisti Kraana aktsiad Bekkeri sadama naftaterminali ehituse lepingu täitmise kindlustamiseks firmale Orenburgneft.

Hoisti Kraana ei suutnud naftaterminali ehitamiseks sõlmitud lepingut täita ja Orenburgneft realiseeris AS Hoisti Kraana panditud aktsiad 1996. aasta oktoobris. Pert ei tunnistanud Hoisti Kraana ülevõtmist ja vaidlustas selle tehingu kohtus.

Tekkis olukord, kus AS Hoisti Kraanal oli kaks nõukogu ja kaks juhatust ning algasid pikad kohtuvaidlused.

1997. aasta septembris müüsid Pert ja Balti Baasi juhatuse tolleaegne esimees Toomas Õunap Balti Baasi vara AS Widole ja AS N-Terminaalile.

1997. aasta detsembris algatati AS N-Terminaali avalduse põhjal Balti Baasi pankrotimenetlus.

AS Balti Baasi võlausaldajad on jagunenud kahte leeri, millest ühe taga on Vene päritolu firmaga Orenburgneft seotud kreeditorid ja teise leeri taga veerandi võlanõuete omanik N-Terminaal.

Balti Baasi pankrotiprotsess võib venida aastate pikkuseks, kuna sadama varaga seoses on algatatud nii palju kohtuasju, et ülevaadet nende arvust ei ole ka advokaatidel.

Kahe aasta eest pankrotistunud Balti Baasi vähemusaktsiate omanik on Tallinna linn.

Antti Oolo