Sõnaraamatu trükiarv tõuseb edetabelite tippu
Nõudlus ÕS 1999 järele sunnib kirjastajale peale topelttempo
Enneolematu nõudlus eesti keele sõnaraamatu (ÕS) järele sunnib kirjastajat täiendatud teatmiku trükiarvu kahekordistama 30 000 eksemplarini.
"Ma ei tahaks veel täna kokkuvõtteid teha, aga tundub, et me ei piirdu sugugi ÕS-i 16 000-lise tiraazhiga ja trükime seda juurde," ütles kirjastaja Toomas Väljataga.
Ekspertide väitel on 30 000 Eesti kirjastamispraktikas enneolematult suur trükiarv. Üldjuhul on Eestis raamatute trükiarv 1000–3000.
"Et ENE omaaegne kahesaja tuhandene tiraazh kukkus 80 000 peale, siis võiks arvata, et ÕS-i trükiarv langeb 30 000 – 40 000 peale," kommenteeris Väljataga, lisades, et 1976. aastal väljaantud õigekeelsussõnaraamatut anti välja koos kordustrükkidega 100 000 eksemplari.
Uus õigekeelsussõnaraamat on raamatulettidele juba jõudnud, kuigi kirjastaja pole vabamüüki alustanud.
Väljataga teab paari juhust, kui poed hakkasid müüma eelmüügist tellitud eksemplare lootuses, et omanikud neile kohe järele ei tule ja on nüüd sattunud piinlikku olukorda.
"Tean ka ühte inimest, kes tellis endale 10 eksemplari 300-kroonise ettetellimishinna eest ja müüs neid Viljandi turul 460 krooniga," rääkis Väljataga.
Ettetellijatele läheb 16 000 eksemplarist 13 000 ning Väljataga sõnul ei alustata vabamüüki enne, kui neile on lubatud kogus saadetud.
Hetkel on kirjastaja trükikojast kätte saanud vähem kui pooled raamatutest.
"Hiljemalt ülejärgmisel nädalal peaksid ettetellitud eksemplarid trükitud olema," arvas AS Paketi juht Sven-Erik Moorlat.
Saaremaa Ühisgümnaasium, kus õpib 815 last, tellis endale 10 õigekeelsussõnaraamatut, teist sama palju tellisid õpetajad isiklikuks kasutamiseks.
"Muidugi oleks hea, kui oleks terve klassikomplekt, et õpilased harjuksid sedalaadi materjale kasutama," ütles Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro, lisades, et koolile on ÕS-ide ostmine siiski kallis. "Ei teeks paha, kui ÕS-i sarnaseid materjale finantseeritaks riiklike programmide kaudu, sest koolid oma summadest neid osta ei suuda. Selliseid otsuseid peaks aga väga pikalt ette mõtlema," märkis Aro.
Kirjastaja sõnul on tehtud neile etteheiteid, et sõnaraamat on liiga kallis.
"Mina oleksin seda nõus jagama kas või tasuta või 100 krooni eest, aga keegi peaks selle kinni maksma," ütles Väljataga, "ei riik ega ükski teine institutsioon ei ole seni ÕS-i tegemiseks raha eraldanud."
