Kangro võtab ETV Lepalt üle
Ringhäälingunõukogu vallandas ametist Eesti Televisiooni (ETV) peadirektori Toomas Lepa suutmatuse pärast korraldada avalik-õigusliku telekanali tööd ja rahaasju.
Uue peadirektori valimiseni juhib ETV-d senine programmidirektor Tiina Kangro.
Tagandamise põhjuseks nimetas nõukogu süvenevaid puudusi ETV finantsmajanduslikus tegevuses ning Lepa võimetust organiseerida juhatuse ja sisekontrolli tööd.
"Need on naeruväärsed ja otsitud põhjused," kommenteeris Lepp. "See on kindlalt poliitiline otsus ning ma vaidlustan kindalt selle otsuse kohtus." Lepp on veendunud, et saab kohtus õiguse ning jätkab telejuhina. Seni kavatseb Lepp puhata.
"Teoreetiliselt võib kohus ta ju tööle ennistada, aga sisetunne ütleb, et selleks pole alust. Ringhäälingunõukogu ei valmistanud seda otsust ette juristide abita," sõnas nõukogu esimees Paul-Eerik Rummo.
Rummo sõnul ei teinud Lepp piisavaid järeldusi suvisest distsiplinaarnoomitusest, mis heitis talle ette firma 9,6 miljoni kroonist kahjumit. Rahandusjuht Anneli Viita hinnangul kasvab kahjum tänavu vähemal 17 miljoni kroonini, Eesti Päevalehe andmetel on aga kahjum kasvanud ligi 30 miljonini.
"ETV-le on praegu kõige parem see, kui Lepp lahkub päevapealt," ütles ringhäälingunõukogu liige Andres Herkel. "Rangele säästurezhiimile tuleb minna juba 1. jaanuarist."
"Olukord ETV-s on keeruline, eelarve on kinnitamata, aga loomulikult püüame teha programmi nii, et vaataja ei tajuks vähenemist nii ulatuslikuna, kui palju vähenevad rahaline kate ja tootmismaht," ütles eilsest peadirektori ülesandeid täitev Tiina Kangro.
Kangro hinnangul suudab ETV uuel aastal teha kolmandiku võrra vähem originaalsaateid kui praegu.
"Kindlasti ei kao kuhugi "Pealtnägija" või "OP!". Publitsistikasaadete osas tuleb juurde kaks tunniajast programmi, mis võtavad üle ka lõpetamisele minevate sarjade ülesanded," selgitas Kangro.
"Üks põhjus, mis olukorra ETV juhtimises hulluks ajas, oli valitsuskoalitsiooni tehtud eelarvekärbe," ütles ringhäälingunõukogu liige Märt Väljataga.
Võrreldes käesoleva aasta 93,6 miljoni kroonise toetusega riigieelarvest, kahaneb toetussumma järgmisel aastal 84 miljoni kroonini.
"Kui seda poleks olnud, ei oleks Lepa kriisiolukordades juhile sobimatud omadused välja löönud," selgitas Väljataga tegureid, mis õhutasid ringhäälingunõukogu eile vallandamisotsust tegema.
