Lepp vaidlustab vallandamise
ETV peadirektori kohalt tagandatud Toomas Lepp plaanib töövaidluskomisjonis protestida nii enda vallandamise kui ka ringhäälingunõukogu suvise noomituse.
"Vallandamisotsuse põhjus on minu poliitiline sõltumatus," ütles Lepp.
"Minu kabinetis on istunud mitmed valitsuse liikmeid esindavad isikud, kes on otseselt öelnud, et neid huvitab järgmise kolme aasta jooksul laia propagandistliku kõlapinna saavutamine. Ja selleks sobib muidugi kõige paremini avalik-õiguslik televisioon," rääkis Lepp põhjustest, miks nõukogu ta tagandas.
Lepa väitel on üks ringhäälingunõukogu liige teda isiklikult varem ähvardanud, samuti on mõned koalitsioonipoliitikud lahkumiseks survet avaldanud.
Endise peadirektori sõnul pani Isamaaliit juba 19. novembril kultuuriminister Signe Kivi ja kantsler Margus Allikmaa valiku ette, et enne meediaküsimusi ei arutata, kuni Lepp pole lahti lastud.
"Kuna muid võimalusi minu vallandamiseks ei ole, siis tehti seda jõumeetodil nagu Isamaaliidule kohane," märkis ta.
Ringhäälingunõukogu otsustas muuta ETV põhikirja ja anda nõukogu esimehele õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töölepingut ETV peadirektoriga. Varem lubas seadus peadirektori ametist priiks kas omal soovil või kohtu süüdimõistva otsuse korral.
Enamik ringhäälingunõukogu liikmeist peavad jaburaks Lepa süüdistust poliitiliste põhjuste kohta ja on valmis oma otsust kaitsma vajaduse korral ka kohtu ees.
"Isiklikult pean neid kulutusi ETV-le märksa tõsisemaks, mis tekivad Lepa vastutustundetu juhtimise tagajärjel, kui neid, mis tekiksid juhul, kui nõukogu protsessi kaotaks," selgitas nõukogu liige Andres Herkel.
"Me oleme oma põhjendustes üsna kindlad, sest Lepp pole täitnud seadusi ega nõukogu otsuseid, mis on ETV peadirektorile olnud kohustuslikud," rääkis ta.
Nõukogu moodustas komisjoni, kes peab vastutama ETV varade üleandmise eest uuele juhtkonnale.
"See on rutiinne protseduur ja ma usun, et Lepal ei ole võimalust tulla oma kabinetti arvuti taha ja hävitada talle ebasoodsaid lepinguid või pabereid," kommenteeris Lepa asemel ametisse astunud Tiina Kangro.
Kangro peab hiljemalt täna hommikul tegema ringhäälingunõukogule ettepaneku uue juhatuse koostamiseks, mis oleks ametis uue peadirektori valimisteni. Lisaks Kangrole kuulub praegu juhatusse rahandusjuht Anneli Viita.
"On üsna kindel, et ma palun ka endisel tootmisjuhil Tarmo Krimmil jätkata," lausus Kangro selgitades, et Krimm lahkus hiljuti omal soovil tehnika- ja tootmisjuhi kohalt.
Kangro ei osanud eile veel öelda, kas ta kandideerib ETV peadirektori konkursil.
Võimalike kandidaatidena ETV juhi kohale on telemajas nimetatud Vallo Toometit ja Raul Rebast.
Hääletajad
LEPA VALLANDAMINE RINGHÄÄLINGUNÕUKOGUS:
Poolt:
* Paul-Eerik Rummo – poliitik, Reformierakond
* Andres Herkel – poliitik, Isamaaliit
* Märt Väljataga – kirjanike liidu esindaja
* Lepo Sumera – heliloojate liidu esindaja
* Peeter Vihalemm – TÜ esindaja
* Juhan Sillaste – linnade liidu esindaja
* Andres Taklaja – TTÜ esindaja
Vastu:
* Märt Kubo – poliitik, Koonderakond
Erapooletu:
* Jüri Sillart – kinoliidu esindaja
Ringhäälingunõukogu liikmed selgitavad
esimees Paul-Eerik Rummo (Reformierakond):
Toomas Lepa vabastamise põhjused ei olnud otsitud ja poliitilised. Suvel tehtud distsiplinaarnoomitusest ei teinud Lepp järeldusi. Suvel tehtud muudatused ETV juhtimisstiilis ja põhikirjas lõid piisava aluse, et ETV-d ratsionaalselt juhtida. Möödunud kuude jooksul selgus, et skeem pole tööle hakanud ja Lepp ei täida nõukogu otsuseid.
Ringhäälingunõukogu kiitis küll heaks ETV reformi kava, kuid küsimus on, kas Lepp oma isikuomadustelt suudab kava ka ellu viia. Ringhäälingunõukogul seda usku ei olnud.
Märt Kubo (Koonderakond):
Toomas Lepa vabastamine on selgelt otsitud ning see otsus on poliitiline.
Kui varem toetasid ringhäälingunõukogu liikmed Leppa rohkem, siis nüüd on ta need toetajad kaotanud. Sama kehtib ka ETV juhatuse suhtes, mille liikmete toetuse on Lepp nüüdseks kaotanud. Senine programmidirektor Tiina Kangro võttis Lepa kohustused kuidagi väga kiiresti enda kanda.
Kuigi ringhäälingunõukogu kiitis heaks Lepa ettevalmistatud ETV reformi kavad, vabastati ta ometi kohalt. Lepp võitles tugeva televisiooni eest. Iseasi, kas see teistele meeldis või mitte. Lepp on väga hea intuitsiooniga juht. Loomulikult on ka temal omad puudused ja päris nii see asi ka enam minna ei saanud.
Märt Väljataga (kirjanike liidu esindaja):
Lepa vabastamine ei ole poliitiline. Ringhäälingunõukogu on mittepoliitiline organisatsioon.
Üks põhjus, miks olukord ETV juhtimises nii hulluks läks, on valitsuse tehtud eelarvekärbe. Kui seda poleks olnud, poleks Lepa kriisiolukordades juhile sobimatud omadused välja löönud. See kiirendas teatud määral ringhäälingunõukogu otsust.
Suvel sai Lepp distsiplinaarkaristuse noomituse vormis selle eest, et ETV lõpetas 1998. eelarve aasta suure kahjumiga. Lepp ei suutnud ETV juhatust tööle panna, et seal oleks võetud vastu olulisi otsuseid, kuidas edasi toimida. Operatiivset juhtimist puudutavad otsused taheti lükata ringhäälingunõukogu kanda, kuid see polnud meie funktsioon.
Andres Herkel (Isamaaliit):
Oleksin näinud hea meelega, et Lepa vabastamise otsus oleks tulnud varem. Et ETV asjad hakkavad tugevalt viltu kalduma ning rahaline seis muutub üha kehvemaks, oli nähtav juba 1998. aasta sügiseks.
Pean võrdlemisi jaburaks seisukohta, et Lepa vabastamine oli poliitiline otsus. Lepp ei suutnud korraldada ühe enda määratud juhatuse tööd, see juhatus andis talle kevadel kollektiivse lahkumisavalduse. Seejärel komplekteeriti tema ettepanekul teiste printsiipide alusel teine juhatus ja ka sellega osutus töö korraldamine võimatuks. Ringhäälingunõukogule ei laekunud juhatuse heakskiiduga dokumente, selle aasta juhatuse istungite protokolle. Sellega ei saanud nõukogu täita talle seadusega pandud järelevalve funktsiooni. Need küsimused on selgelt finantsadministratiivsed, millest lähtuvad etteheited Lepa tegevusele.
Loen normaalseks, kui nõukogu, kes määrab ametisse inimese, saab ta ka tagasi kutsuda juhul, kui ta ei suuda talle pandud lootusi või tema esitatud programmi täita.
