Enno Tammeri intervjuu ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangroga

Kangro tõmbab ETV-st Leppa maha

Alustuseks räägiks teile telemaja klatshi.

Vaat seda ma võib-olla väga hästi ei tea. Sest ega kõik jutud minu kõrvu jõua.

Klatsh jutustab, et kui majas on üks vananev naisstaar, kes püüab ja pingutab, et iga hinna eest olla ekraanil, siis Kangro püüab ja pingutab...

...et olla peadirektor.

Just, et saada uueks Toomas Lepaks.

Ei-noh, eks seda natuke võib aimata. Mis ma nüüd peaksin ütlema – ümber lükkama või kaasa rääkima?

Ega peagi midagi, lihtsalt vahendasin igaks juhuks klatshi. Ise kurtsite, et teie kõrvu ei jõua kõik jutud.

Jah, ei ole seda otseselt kuulnud. Kujutan, et sellised jutud ikka tekivad.

Kui analüüsida teie tegutsemist, siis olete küll eriliselt kavala tüübina käitunud.

Nii?

Suvel, kui puhkes esimene skandaal, loopisite koos teistega lahkumisavalduse, kuulutasite valmisolekut lahkuda. Kui selgus, et Lepp jätkab, olite plaksti uuesti temaga, nagu poleks midagi juhtunud. Nüüd, kui Lepp maha võetakse, olete kohe valmis hakkama Lepaks. On sel mõtestatud seletus? Et mitte seletada, olete seal, kust parasjagu tuul.

Eks üht tegevust annab seletada ühtviisi ja teistmoodi.

Mina põhjendaksin teistmoodi. Kui alustame praegusest seisust, mitte suvest, siis olen täie teadmisega palutud kohusetäitja kohale.

See on ajutine. Me kõik teame, et ringhäälingunõukogu on välja kuulutanud Eesti Televisiooni peadirektori kohale konkursi.

Mille puhul te olete kuulutanud, et ei välista kandideerimist.

Ma ei ole välistanud, aga olen ka öelnud, et ma pole isegi mõtlema hakanud, kas kandideerin või mitte.

Igatahes ei ole see mingi isiklik siht ega põhieesmärk ega mingi ihalus.

Mina paneksin alguspunkti suvesse. Sest võib-olla läinuks kõik teisiti, kui oleksite siis jäänud kindlameelsemaks. Mitte et Lepa esimese viipe peale olite juhatuses tagasi. Kui te jäänuks lahkumisavaldusele kindlaks, ehk oleks ringhäälingunõukogu aru saanud, et asi on väga mäda.

Tegelikult me ei läinud tagasi Lepa viipe peale. On hoopis üks muu põhjus, mida avalikkus ei tea ega pidanudki nii väga teadma.

Ettepaneku jätkata tegi ringhäälingunõukogu ja nad olid seda ka Lepaga arutanud. Lepp nõustus sellega.

See sobis temale, et näidata, kuidas lahkumisavalduste loopijad tulevad minu meeskonda tagasi, et näidata, on vaid üksikud teisitimõtlejad.

See võis ka nii välja paista. Aga tegelikkuses... Jah, tõepoolest selles suvehämaruses oleksime võinud uttu tõmmata ning võib-olla oli see ka viga, et me ei tõmmanud uttu.

Aga oli siiski hirmus tahtmine jätkata, tundus, et võiksime televisiooni parema käekäigu nimel midagi teha.

See äraminek oleks olnud efektne, jah, tõepoolest, kuid see ei oleks olnud hea variant.

Kuid kui kõik lahkumisega ähvardajad oleksid juhatusest lahkunud, oleks see käik ringhäälingunõukogu ehk ikkagi sügavamalt mõtlema pannud, mis lahti.

Kardan, et võib-olla ei oleks pannud. Eriti selles suvehämaruses, kus ka nõukogu liikmed unistasid sellest, et saaks jalad likku visata kusagil Hiiumaa sopis. See oli totter aeg, juuli...

Kuulge, mis see aeg nüüd siia puutub? Kui nii, siis võiks ju öelda, et praegu on veel hullem aeg, detsember, kohe tulevad jõulud.

Selgitan teile, miks otsustasime jääda. Meil oli ringhäälingunõukoguga kokkulepe, et nad teevad muutuse põhikirja. Mida nad ka tegid.

Muutus, et vallandada peadirektor?

Ei, need olid muutused, mis tehti põhikirja suvel ning sätestasid peadirektori volitusi ja juhatuse volitusi.

Teiseks, meil oli kokkulepe ringhäälingunõukogu esimehega, et nõukogu alustab seaduse muudatuse tegemist ning ringhäälinguseadusesse tuleb punkt, et nõukogu teeb juhatuse liikmetega juhtimise lepingud. Seda nad ei ole siiani teinud.

Mida see tähendab? Õigemini – mida see muudaks?

Muudaks seda, et kogu juhatuse oleks tööle võtnud ringhäälingunõukogu ning nad oleks juhatuses võrdses seisus. Mitte et üks on peadirektor ning teised alluvad temale, olles samal ajal juhatuse liikmed.

See muudatus oleks andnud, arvan mina, juhatuse liikmetele rohkem voli töötada juhatuse liikmetena.

(Järgneb seletus, kuidas ETV juhatuse liikmeil polnud selgeid volitusi tegutsemiseks, et kõik otsustused, kõik allkirjaõigused olid ainuisikuliselt peadirektori käes. E.T.)

Jah, nüüd võib öelda küll, et eelmine juhatus justkui vastutab ja viimane juhatus justkui vastutab. Aga mida sa vastutad, kui sul ei ole nagu mingeid õigusi, kui sul ei ole mingeid volitusi, kui sul ei ole mingeid kohustusi. Nii ei ole võimalik ka töötada. Võid ainult mängida, et töötad, aga tegelikult ei ole voli sul teha seda ega teist..

Ma ei tea, aga näib, nagu püüaks te oma kaasvastutuse rolli endalt veeretada.

No, tähendab... Otseselt ei püüa. Kui ma oleksin püüdnud veeretada, oleks vist juba läinud siit ära õigel ajal.

No, praegu olete kui messias, kes aitab televisiooni kriisist välja. Kriisist, kuhu ETV asetas Lepp. Samas olete kogu aeg tema kõrval olnud ehk olete samasugune vastutaja.

Jah, olen olnud. Täpselt samuti nagu on olnud kaks juhatuse koosseisu.

Minul lihtsalt on raske ette kujutada, et üks inimene, olgu või tema nimi Toomas Lepp, on suutnud kõik nii untsu keerata.

Jah, võib ka täiesti vabalt öelda, et esimene ega teine juhatus ei saanud hakkama peadirektori ohjeldamisega.

Esimene ei saanud.

Ei saanud esimene. Teine juhatus ka ei saanud.

Te olite esimeses juhatuses, aga läksite kohe ka teise, lootes, et siis saate Lepaga hakkama?

Jah, kui oleks tulnud need abinõud - põhikirja muutus, seaduse muutus ja juhatuse liikmete volituste lepinguline täpsustamine.

Küsiks vahele, te ei pea vastama, aga kas teie meelest on loogiline, et nii suures organisatsioonis ei ole õigused ja kohustused ning vastutus selgelt delegeeritud?

Kahtlemata ei ole see loogiline.

See on täiesti ebanormaalne olukord. Me pidime kahjuks selle olukorra lõpetamist nõudma ringhäälingunõukogu kaudu.

Et oleks huvitavam, toon ma veel klatshi. Ja see ei ole enam telemaja klatsh, vaid vähe suurem. Ehk: et miks suvel Leppa ei vallandatud. Sest et ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo polnud siis veel "Tõe ja õiguse" stsenaariumi eest raha kätte saanud . Et Rummo sai nüüd raha kätte – vist 650 000 või nii –, võis ka Lepa maha võtta. See on ju ka pelgalt klatsh?

Ei oska kommenteerida. Tõepoolest see "Tõe ja õiguse" üritus on Lepa üritus. Võite võtta juhatuse protokollid, ka eelmise juhatuse protokollid ja te leiate kohad, kus Lepalt küsitakse, näiteks tollane peatoimetaja Mariina Mälk küsib, miks me peame seda tegema, kas tõesti on tarvis panna nii palju raha selle alla, kus on garantii, et tuleb kvaliteetne asi ja nii edasi.

Aga kuna peadirektor Lepp tegi lepingu Guvatrakiga, siis minul ausalt ei ole aimu, kas Rummole on välja makstud 350 000 või 650 000. Oleme teinud väljamakse Guvatrakile.

Kui palju Eesti Televisioon on Guvatrakile maksnud?

Arvan, et umbes pool miljonit. Neilt on laekunud veel üks arve, mis on välja maksmata. Numbrid tuleks tegelikult täpsustada rahandusjuhiga, ma ei tea päris täpselt.

(Täpsustame hiljem: Guvatrak on saanud 625 000 ja lepingu kohaselt tuleks maksta sel aastal veel 375 000. E.T.)

Mida Guvatrak sellest rahast Rummole on välja maksnud, ei ole aimu.

Mida Guvatrak selle raha eest Eesti Televisioonile on teinud? Sellest on teil aimu?

Sellest ei ole mul ka aimu.

Eesti Televisioon lihtsalt annab pool miljonit?

On leping, mille põhjal Guvatrak justkui peaks tootma "Tõde ja õigust".

Ma ei ole jõudnud selle paari päevaga selgusele, mis võiks olla selle projekti saatus tulevikus.

Kuid te olete seisus, kus tuleb langetada otsuseid, ka ränki. Kas "Tõe ja õiguse" seriaalid siis tulevad või ei? Või on see pool miljonit tuulde visatud? Kingitus ringhäälingunõukogu esimehele Rummole?

Just nimelt, nüüd tuleb juristi abiga analüüsida seda lepingut ja praegust seisu. Kaasa arvatud, et mina ei ole näinud stsenaariumi.

Just tahtsin esitada järgmise küsimuse, kas stsenaarium on olemas?

Sellega tegeles Lepp, olen temalt seda küsinud ja sel sügisel sain kahe esimese osa üsna õhukesed kirjutised. Kui aga teame, et tegemist on kuni 35-osalise seriaaliga, siis ma arvan, et väga palju kirjalikku materjali on puudu.

Ja seetõttu, tundub, et ei ole ka vähimatki alust Rummole ka midagi välja maksta, kui see ei ole just käsitletav ettemaksuna. Kuna ei ole jõudnud paari päevaga selle "Tõe ja õiguse" punktini, sest on kiiremaid asju, siis ma ei oska anda ammendavat vastust.

Mis on kiiremad asjad?

Järgmise aasta eelarve...

Igal korralikul asutusel peaks järgmise aasta eelarve juba ammu valmis olema.

Absoluutselt, ka meie tegeleme sellega maikuust alates. Et seis on nii keeruline, siis teeme uue tiiru peale.

Veel ühe uue tiiru?! Mind on pidevalt üllatanud, kui olen palunud reportereid tuua mulle selge ülevaade ETV eelarvest, siis reporterid nendivad, et pole midagi tuua. Et endiselt pole konkreetseid numbreid.

No, tähendab, numbreid võib öelda konkreetseid küll. Ainult et tõepoolest eelarve kujunemine aastaks 2000 on väga keeruline. On keeruline ka seetõttu, et meil on kahe viimase aasta finantsprobleemid, mis tuleb nüüd paratamatult sisse arvestada niigi keerulisse järgmise aasta eelarvesse.

Kas Lepp jättis maha selge eelarve?

Juhatus ei jõudnud üksmeelele selle eelarve põhjal majandusplaani tegemise osas.

Nii et Kangro tuleb ja teeb oma eelarve?

Me räägime majandusplaanist. Eel-arvet ma ei saa ise teha. Oleks mul panna 10 miljonit, siis ma teeksin oma eelarve. Praegu ma siiski lähtun sellest olukorrast, mis on.

On osa, mis on teile riigilt eraldatud ja on osa, mida te arvestate tuluna laekuvast reklaamist. Minu küsimus on, et ma ei saa aru, miks eelarve ei ole valmis. Kuigi teistpidi on ka selge, et te ei taha vastutada Lepa eelarve eest, vaid teeks selle ümber, et vastutada enda oma eest.

Ma ei näe küsimust selles, et Lepa eelarve või Kangro eelarve.

Küsimus on selles, kui oleme kaks aastat käinud finantsmajandusliku seisuga ümber nii, nagu on välja kukkunud, siis mis saab, kui me ka kolmandal aastal paneme mööda. Ehk teisisõnu, kui teeme ka nüüd ebarealistlikke käsitlusi olemasoleva raha kasutamiseks, siis arvan, et tuleb pankrot.

Pankrot käes ei ole?

Ei ole. Aga see võib tulla aastal 2000.

(Järgnevalt vaidleme, kas ETV miljonitega miinustes või on tegu "rahavoogude puudulikkusega", mille sisse poetab Kangro lauseid, et ETV tegi head programmi. E.T.)Lepast on suudetud maalida, ka teie ja teie kolleegide abil, pilt juhist, kes ei suutnud midagi, kel kõik kasvas üle pea. Nüüd lisate värvi, et ETV oleks läinud pankrotti...

Ilmselt jah.

Kus siis on viga? Miks te ei pidurdanud Leppa?

Juba ütlesin...

Et ei suutnud...

Me ei suutnud saada sellega hakkama. Juhatused osutusid liiga nõrgaks.

Ja põhiosa energiast peaks minema peadirektori ohjeldamisele ja tema suunamisele või nende oskuste realiseerimisele, mis viiks teletööd edasi.

Ma ei hakka esitama traktaati teemal, kas Lepp oli halb juht.

Aga ise räägite, et saated on head.

Räägin juhtimisest, mitte saadete tegemisest. Oleme siin, et juhtida seda kompaniid selleks, et sünniksid head saated

Kõige otsesem väljund, kuidas aru saada ETV juhtimisest, võibki ju olla see pilt, mis ekraanilt avaneb.

Jah, absoluutselt. Aga kuidas see jõuab ekraanile? Kas nii, et teeme siia tänavale ühe augu, kuhu visatakse saateid sisse. Need sõidavad mööda linti saatesektorisse, kust lähevad siis eetrisse? Ei ole ju nii.

Siin peab töötama professionaalne meeskond, kes loob tingimused selleks, et väljuks korralik programm.

Ütlesite, et on korralik programm, on head saated. Lihtlabaselt mõeldes ongi see ju juhi peegeldus.

Aga võib-olla olid saated inertsist head? Võib-olla oli see Hagi Sheini peegeldus?

Räägingi, et pisikese vürtspoe põhjalaskmiseks piisab võib-olla mõnest kuust, kui midagi valesti teha. Me oleme siin kui suur laev, mida pöörata on raske, kuid ka põhja laskmine võtab teatud aja.

Saan aru, millele viitate. Te räägite sellest, nagu Lepp räägib, et tegin väga palju, omatoodangu maht kasvas...

Nii palju mõistan küll, et see omatoodang suruti kunstlikult ja kiiruga kasvama. Aga, muide, te olete ju olnud programmidirektor, miks lasite programmi üle paisutada?

Ma olen programmidirektor alles 1998. aasta 1. detsembrist. Nii et 1998. aasta läks minu abita.

Vaadake, kõlab ju hästi, et rahva hüvanguks tõsteti 1998. aastal mahtu 3900 tunnilt 5200 tunnile. Et vaata, kui tublid me oleme.

Kellele te oma saateid ikka teete kui mitte rahva hüvanguks.

Aga kui nüüd aastal 2000 sellepärast, et tekkis kaks aastat tagasi tekkis 20-miljoniline ülesõit, kannatame väga sügavalt. Siis kerkib ju küsimus, kas oli õige otsus.

Et see oli nagu hetkeotsus?

Äkki oli hetkeotsus. Äkki oli kergema vastupanu tee.

Enesenäitamise otsus?

Äkki oli.

Aga nüüd olete teie see paha, kes peab hakkama maha tõmbama.

Täpselt nii, mina olen paha. Annan aru, et tuleb olla ja tõmban maha. Aastal 2000 omatoodetud programmi hulk väheneb...

Ühe kolmandiku võrra, nagu te olete varem öelnud.

Väheneb umbes 42 protsenti.

See on peaaegu poole võrra. Iga teine saade maha.

Ei, ei, see loogika ei käivitu. On veel programmi kokkupanemise loogika, mis laseb mõne asja välja paista hoopis teisiti kui seda ütleb mehaaniline, protsentuaalne mahaarvamine.

Kuidagi lihtsamalt saab seda lauset sõnastada?

See on, et kui ressurssi on vähem, siis peab...

Saateid tegema odavamalt.

Mitte ainult odavamalt, vaid ka teistmoodi. Teistmoodi ja odavamalt. Neid on võimalik ka võrgus kajastada teistmoodi.

On erinevaid lahendusi selleks, et vähema raha, väiksema arvu inimeste ning vähema hulga tehnikaga toota programmi natuke teisiti. Kuid samas, et saadete hulk ei langeks samamoodi 42 protsenti.

On teil selge, mis saated ära langevad?

Peaaegu selge.

Võtame telekava ette, vaatame siis, mis jääb.

Teil ei ole ju jaanuari esimese nädala kava.

Ma võtaks selle nädala kava ning tõmbaksime maha, mis ei jää alles.

See on libe tee. Jah, iga päev ajakirjanikud helistavad, et kas teil on juba nimekiri, mis saated jäävad ära.

Aga ma ei kavatse väljastada seda nimekirja. Sest mõni saade tekib hoopis juurde. Ja kui mõni saade kukub ära, see ei tähenda, et see temaatika kaob lootusetult ja tagasipöördumatult.

Selge on, et praeguse rahalise seisu juures pole mõtet teha nägu, et teeme kõike ikka samamoodi, sama suure mahuga, sama vahvalt.

Liftiga üles sõites, märkasin lifti seinal kirja, et "Teated tegelikkusest" kaob.

See oli kirjas lifti seinal?

Jah, seinal kutsuti osalema lõpusalvestusel. Millest omakorda tegin järelduse, et see saade lõpetab.

See on tõsi küll. Selle rahaseisu juures ei ole võimalik parimagi tahtmise juures toota edasi sellist luksussaadet nagu "Teateid tegelikkusest". Millest mul on sügavalt kahju.

Nii et peab liftiga üles-alla sõitma ning siis saab teada, mis saated veel kaovad. Teie ei ütle.

Täna ei ütle. See ei ole nii lihtne.

Jalgpalli EM vist kaob?

Jalgpalli näitamine käib ilmselt üle jõu. Kui selleks leitakse sponsorid, siis loomulikult näitame. Aga kui raha ei ole, siis peab midagi maha tõmbama. Olümpiamänge me ei tõmba maha.

Aitäh sellegi eest. Nagu aru saan, on teletöötajad koondatavate nimekirjas arvuliselt pärast politseinikke. Kui paljud teie majast ikkagi koha kaotavad järgmisel aastal?

Kisub 150 või natuke rohkema peale. Vahepeal oli jutt, et läheb mõõdukalt üle 200. Nüüd tundub, et see arv jääb alla 200.

Keda te koondate?

Inimesi.

Ma ei arvanudki, et teil siin loomad töötavad.

Koondame nii tehnika poolelt kui ka toimetuslikult poolelt ja halduse pealt.