ETV poliitikute kontrolli alla
Toompea võimuliit tahab välja vahetada praeguse ringhäälingunõukogu ning peab otstarbekaks poliitikute osakaalu suurendamist selles.
"Me tahame, et nõukogu liikmel oleks selge poliitiline vastutus avalik-õiguslikus ringhäälingus toimuva eest," ütles ringhäälingu- nõukogu liige isamaaliitlane Andres Herkel.
Lisaks nõukogu koosseisu muutmisele kavatseb valitsuskoalitsioon teha parandused ringhäälinguseadusesse, et täpsustada nõukogu pädevust ja ülesandeid avalik-õigusliku meedia programmi ja järelevalve osas.
ETV juht suhtub kahtlevalt
"Ringhäälingunõukogu peaks muutuma senisest raamatupidamise järelevaatajast riikliku avalik-õigusliku tellimuse esitajaks," kommenteeris valitsuse pressibüroo direktor Kaarel Tarand.
Tema sõnul on koalitsioon ringhäälingunõukogu senise staatuse muutmises kokkuleppele jõudnud ning on tahe muudatused kiiresti ellu viia.
Herkeli sõnul on tõenäoline, et uues ringhäälingunõukogus saavad võrdse esindatuse nii opositsiooni- kui ka koalitsiooniparteide esindajad.
"Sellisel juhul kaoksid süüdistused poliitilise surve kohta, milles Toomas Lepp süüdistas koalitsiooni, kui ta peadirektori kohalt lahkuma pidi," selgitas Herkel.
"Kui poliitikud hakkavad otsustama programmi üle, siis sellest ma arvan väga halvasti," kommenteeris ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro.
Kangro sõnul on tasakaalustatud otsuste tegemiseks vaja kuulata ka spetsialistide häält.
"Spetsialiste valik ei tohiks olla nii formaalne kui seni, nad peaksid ikka olema inimesed, kes soovivad ja suudavad tööd teha," lisas Kangro.
Programminõukogu tülisid lahendama
ETV programmi planeerimiseks loodi eile programminõukogu, mis programmidirektorile alludes peab otsustama eetrisse minevate saadete kvaliteedi ja sobilikkuse üle, samuti pakkuma ideid saatekava täiustamiseks.
"Programminõukogult ootaks ka strateegilisi plaane näiteks hankeprogrammide, meelelahutuse või venekeelsete saadete kohta," selgitas Kangro.
ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro sõnul peaks nõukogu soovitama lahendusi ka sellistes tüliküsimustes nagu praegu
kunagise reklaamiklubi stiili jätkaja "Ööpanoraamiga", mida peadirektori kohusetäitja pidas avalik-õiguslikule telekanalile sobimatuks ja selle teise saate eetrisse mineku ära keelas.
ETV VASTLOODUD PROGRAMMINÕUKOGU KOOSSEIS:
Indrek Treufeldt – "Brauseri" toimetaja-saatejuht
Rene Vilbre – rezhissöör
Ilmar Raag – hanketoimetaja
Renita Timak – toimetaja
Marina Mälk – toimetaja
Kuidas avalik-õiguslik Eesti Televisioon järjekindlalt allamäge veeres
* 28.04.99 ETV peadirektor Toomas Lepp teatab, et ETV-l jääb 1999. aastal puudu 38 miljonit krooni, et teha normaalset programmi.* 03.05.99 ETV otsustab ühepoolselt katkestada erakanalitega sõlmitud reklaamist loobumise lepingu ning saab sellega erakanalitelt endale kaela kohtunõude 5,4 miljoni krooni peale.
* 08.06.99 Enamik ETV juhatuse liikmetest ei pea võimalikuks jätkata koostööd Lepaga, sest Lepp on võtnud endale ainuisikulise õiguse otsustada firma programmi ja majandustegevuse üle.
* 11.06.99 Selgub, et ETV saab kogu suve bartertehinguna kasutada merekaatrit, mille juhtimisõigus on ainult peadirektor Toomas Lepal.
Lepp väidab, et kaatrit on vaja selleks, et juhatusega Naissaarel koosolekuid pidada.
* 09.07.99 Ringhäälingunõukogu jätab Lepa juhatuse vastuseisust hoolimata ametisse, kuid teeb talle noomituse ETV 1998. aasta ligi 10 miljoni kroonise eelarve ülekulutamise pärast
* 15.09.99 ETV juhtkond teatab, et koondab 2000. aasta kevadeks 200 inimest.
* 30.10.99 Lõpeb konkurss peaprodutsentide leidmiseks. Jätkavad peamiselt senised peatoimetajad. Pärast konkurssi selgub, et eelarvekärpe tõttu jääb palju originaalsaateid ära. Nii jääb vastse süvamuusikasaadete peaprodutsendi hoole alla vaid kaks korda kuus eetris olev "Muusikaelu" saade.
* 15.11.99 Konkurss väliskorrespondentide kohale lõpeb fiaskoga, sest ETV ei suuda teha kandidaatidele konkreetseid töö- ja palgapakkumisi. Neeme Raud New Yorgis ja Astrid Kannel Moskvas jätkavad samadel tingimustel nagu enne konkurssi. Marianne Mikkole teatatakse, et ta peab raha puudumise tõttu lõpetama veebruari lõpus korrespondenditöö Brüsselis.
* 14.12.99 Ringhäälingunõukogu võtab Toomas Lepa peadirektori kohalt maha, põhjuseks süvenev rahapuudus ja ebaotstarbekas finantsmajanduslik tegevus.
Kuni uue peadirektori valimiseni juhib ETV tööd senine programmidirektor Tiina Kangro.
* 23.12.99 Reklaamifirma Guvatrak on 650 000 krooni eest valmistanud Eestis ja Soomes ette "Tõe ja õiguse" seriaali tootmist. Aasta lõpuks on Paul-Eerik Rummol valmis kirjutatud üheksa osa stsenaariumi. Projekt otsustatakse katkestada.
* 01.01.00 Eelarvekärpe tõttu lõpetab ETV riigikogu istungite ülekandmise teenides ära rahvasaadikute pahameele. Opositsioon teeb ettepaneku võtta kohalt maha ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo ja nõukogu liige Andres Herkel.
Ekraanilt kaovad rahapuudusel populaarsed saated "Tegijad", "Teateid tegelikkusest", "Pooltund kõigile" jt.
* 11.01.00 Kangro annab avalikkusele teada, et Lepp tahtis kogu ETV tehnika müüa Even Tudebergi reklaamifirmale Guvatrak. Lepp eitab neid väiteid.
* 12.01.00 Kangro teatab, et lähiajal kaovad eetrist noorte naljasaade "Veiks ja Tambet", kõmuajakirjaga Kroonika kahasse toodetud seltskonnaelusaade "Kuidas võtta" ning kunagise reklaamiklubi stiilis "Ööpanoraam". Põhjenduseks, et nende kvaliteet ja sõnum ei ole kohased näitamiseks avalik-õiguslikus televisioonis.
Lisaks lubab Kangro "Kreisiraadio" roppude naljade jätkumise korral ekraanilt maha võtta.
* 12.01.00 ETV teatab, et ei ole raha iseseisvuspäeva ürituste täismahus ülekandmiseks.
