ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro hinnangul on selle põhjuseks endise peadirektori Toomas Lepa otsus suurendada kontrollimatult omasaadete mahtu, vead juhtimises ning tulude vale hindamine.

"Lepa tegevus ei olnud kindlasti ainsaks põhjuseks," lisas Kangro nimetades finantskrahhi põhjustena ka üldist reklaamituru langust ning riigi säästueelarvega kärbitud ETV toetussummasid.

Toomas Lepp ei nõustu ühegi talle esitatud süüdistusega kahjumi tekitamises, väites, et kogu raha on läinud programmi tegemiseks.

"Kõik finantsotsused on olnud kollektiivsed, mille on ringhäälingunõukogu kinnitanud. Nii et minu süüdistamine ETV raha raiskamises on pehmelt öeldes kuritahtlik," kommenteeris ta.

ETV rahandusjuhi Anneli Viita sõnul jääb ETV kriisist väljatoomise kava suvel ametisse astuva peadirektori ja uue juhatuse otsustada.

"Saime teha seda, et koostasime selle aasta eelarve konservatiivselt, et sissetulevad ja väljaminevad rahavood tasakaalustuks," ütles Viita lisades, et 2001. aastal tuleb otsustada, kui pika perioodi jooksul ja kuidas loodetakse kahjum tagasi teenida.

Kangro tõdes, on teatud piirini on ETV finantskrahhi sattumisel vastutust ka temal ning teistel juhatuse liikmetel.

"Oleme vastutavad, et ei suutnud õigel ajal peadirektorit ohjeldada," ütles ta ja selgitas, et sel ajal ei võimaldanud juhatuse liikmete volitused Lepa otsuseid muuta.

Ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo oli veendunud, et nõukogu on kasutanud kõiki seaduses ettenähtud võimalusi ETV tegevuse kontrollimisel ega näinud nõukogul süüd selles, et 1999. aasta jooksul ETV kahjum neljakordistus.

"Ei saa välistada, et ringhäälingunõukogu taotleb politseilt kriminaalasja algatamist ETV rahaasjade uurimiseks, kuid ma ei taha täna kedagi ähvardada," kommenteeris nõukogu liige Andres Herkel politsei poole pöördumise vajalikkust.

ETV kahjum

1998: 9,61 miljonit

1999: 38,07 miljonit

kokku: 47,69 miljonit