Telekommunikatsiooniseadus on üks olulisemaid eelnõusid, mille vastuvõtmist Euroopa Liit Eestilt aastaid nõudis. "Siiamaani oli telekommunikatsiooniturg reguleerimata," ütles eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei. "Lõpuks sai see reguleeritud ning selge ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud kontrolli alla."

Teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni sõnul avaldab uus seadus survet monopolile ehk Eesti Telefonile ja neile operaatoriteenust pakkuvatele firmadele, kelle turuosa on üle 25 protsendi.

Eesti Telefonile peamist konkurentsi lubava firma Tele2 strateegia planeerimise direktori Peep Põldsami sõnul oli telekommunikatsiooniseaduse vastuvõtmine senise mitte midagi reguleerinud sideseaduse asemel vajalik, kuid see jäi liiga üldsõnaliseks. "Kokkuvõttes oleme seadusega muidugi rahul," ütles Põldsam. "Aga seal on terve rida asju, mis tuleb alles reguleerida valitsuse, ministri ja muude määrustega."

Uue seadust ei pidanud eriti õnnestunuks ka Radiolinja Eesti juhatuse liige Ants Viira. "Seaduse vastuvõtmine oli vajalik, kuid küsimärke on selles valdkonnas veel kindlasti," lausus Viira. "Kõiki rahuldavat varianti ei tule muidugi kunagi, aga hetkel on see parem kui mitte midagi."

Viira sõnul ei oska nad veel öelda, kas uue seaduse rakendumisel nende kõneaja hinnad langevad. "Kõik sõltub sellest, mismoodi on seaduses reguleeritud erinevate võrkude vastastikune ühendamine," lausus Viira. "Päevapealt ei juhtu hindadega mitte midagi, sest seadus eeldab, et Eesti Telefoni monopoliõigus kehtib järgmise aasta alguseni."

Samuti ei ole Radiolinja Eesti veel otsustanud, kas hakkab mobiilside kõrval ka traatsidega telefonide operaatoriteenust pakkuma.

Põldsami sõnul on nüüd olemas vähemalt mingisugunegi regulatsiooni kehtestav seadus, see on alati parem kui mitte midagi. "Rahulolu mõõdupuuks sean siiski Euroopa Liidu telekommunikatsioonialase regulatsiooni ning Eesti seaduste vastavuse sellele," lisas ta.