Enno Tammeri intervjuu Tartu maratoni korraldaja Alar Arukuusega

Sulav lumi võtab korraldajalt leiva

Ütlesite intervjuu tegemise aega kokku leppides, et oh, nüüd aega küll. Tähendab, lund pole, olete te ka justkui tööta. Et lumi annab ning võtab tööd ja leiba.

Nojah, võib ka kaudselt nii öelda. Tegemist loomulikult jätkub. Tartu maratoni ärajätmise otsus ei olnud meeldiv otsus, kuid kõik tegemised tuleb ka seoses sellega lõpuni teha. Praegu on osa külalisi ja osavõtjaid kohalgi, tuleb nendega tegelda, neile seletada.

Ahaa, võistlejad jõudsid ikka kohale enne maratoni ärajätmise otsust?

Kahjuks jah. Kaugematest maadest, näiteks Jaapanist ja Austraaliast, need, kes plaanisid veidi pikemalt Eestiga tutvuda.

Ja kuidas te neid lohutate? On nad väga tigedad?

Nad on enamikus sellised inimesed, kel olemas Worldloppeti pass. (Wordloppet on läbi talve kestev mitme maratoniga maailma pikamaasuusamise sari. E.T.) Ehk kelle kohaletuleku eesmärk on ainult üks – saada maratoni läbimise kohta tempel passi. Selge, et neil on kahju, sest templit nad ei saa.

Õnneks on nad väga mõistvad ja rahulikud inimesed ning paljudel neist on selliseid seise ka enne ette tulnud.

Täna olete ka rada vaadanud? (On kolmapäeva pärastlõuna. E.T.)

Rajameister just tuli, ise ma täna ei ole jõudnud. Rajameistri kommentaar oli, et otsus oli küll väga äkiline, aga õige. Ööga on rada veel hullemaks läinud. Ja ei lähe siin midagi enam paremaks. Püsivalt kolm–neli kraadi sooja, vahetevahel vihma...

Saatuse tahtel tegin mõni nädal siin küljel pikemalt juttu lumest ja ilmast lumeteadlase ja sünoptikuga. Siis sünoptik Merike Merilain rääkis, et maratoni korraldajad iga päev helistavad ning et tema soovitab – oodata viimse hetkeni. Kui kindel olete, et see viimne hetk oli käes?

No selles mõttes oli viimne hetk küll käes, et kuna oleme Tartu maratoniga Worldloppeti sarjas, siis rahvusvahelised reeglid nõuavad otsust. Tegelikult nõuavad reeglid kuus päeva enne maratoni toimumist selget vastust, kas maraton toimub sel päeval või ei. Ning ka juhtumil, kui programmis tuleb mingeid muudatusi, peab neist teatama kuus päeva enne.

Kuus päeva enne oli ju esmaspäev.

Nii jah, kätt südamele pannes tulebki tunnistada, et teatamise päev oli esmaspäev ning siis tegime otsuse, et maraton toimub.

Aga järgnes öö, mis oli ikka nii karm, et lumi piltlikult öeldes silmanähtavalt kadus ja kilomeeter tunnis. Nii et järgmine hommik oli veel viimane aeg esmaspäevane otsus ümber muuta. Seepärast tuligi seda kähku teha.

Ja teisalt, oli kasutada ilmajaama pikaajaline prognoos kuni püha-päevani. Kui lugesin teie tehtud ilmajuttu, kus lubati võimalikku külmalainet veebruari teise dekaadini, siis nüüd ei olnud ilmaprognoosis püha-päevani näha mingitki külmenemist. Ja polnud nagu millelegi loota enam.

No mis oleks tähendanud, kui oleksite oodanud veel päevakese ja veel päevakese?

Siis oleks pidanud olema mingi varuvariant, et maraton igal juhul toimub ning oodata-vaadata oleks saanud, kuhu asetada stardipaik ja finishikoht ning kui pikaks jääb maraton.

Paraku oli seis nii dramaatiline, et seda kahjuks ei saanud enam oodata.

Maratonile registreerus ligi tuhat välismaalast. Enamik neist sai nüüd õigel ajal teada, et ei ole mõtet kohale tulla. Muidu oleks väga halvasti välja kukkunud – välismaalased teevad suuri kulutusi, et kohale sõita ja me oleksime pidanud reede õhtul ikkagi teatama, et ei tule midagi välja.

Aga mõelge enesetundele, mis võib teid valitseda, kui näiteks reedel parajalt külmetab ja sajab paksu lund.

Tean, et see otsus närib hinge nii või teisiti. Magasin enne seda otsust märksa rahulikumalt kui täna öösel. Vaatasin aknast pidevalt välja, et ega ometi hakka külmetama. Aga paistab, et ilmajaam paneb täppi ja nädala lõpuni sula püsib. Vähemalt täna tundub nii.

Võhiklik küsimus, kui palju ja kuidas peaks seda va lund olema, et maraton saaks peetud?

Ega otse saagi vastata. Üks lumi on kohev lumi. Ja teine lumi on lumi, mis kokku pressitud suusaraja tegemiseks.

Hea oleks ja vähegi kannataks teha suusarada, kui talve jooksul oleks kolm–neli lumesadu ning pärast sadu kerget sula, mis sulatab lume põhja külge kinni ning siis oleks vaja, et uuesti külmetaks.

Tegelikkuses aga see viimane maha sadanud lumi... Pärast seda ei olnud ühtegi sula ning kui see soe vihm tuli, viis lume silmanähtavalt. Pealtnäha küll on selline kohev ja ilus lumi, tundus, et maa valge ja lund küll, aga tegelikult oli seda päris napilt.

Selle lumega oleks teinud ka, aga siis ei oleks tohtinud tulla plusskraadis ilma ning veel lisaks vihma ja lõunatuult. Kõige ohtlikum sellele lumele ongi just vihm ja lõunatuul, mida ka täna jätkuvalt lubatakse.

Ja enne lõplikku otsust tõesti ei turgatanud pähe veel mingi imenipp? No, ma ei tea... näiteks, et lühendame rada, toome sõjaväe appi ja tassime lume kokku, kõik riigi lumekahurid tööle, saadame võistlejad ükshaaval rajale...

Loomulikult käis läbi mitu mõtet – enam-vähem kõik need võimalused, mida nimetasite.

Esmaspäevasel koosolekul ütles ka Toomas Savi, et katsume teha nii, nagu mullu maailmakarikal läks õnneks. Toome sada sõjaväelast appi ja kanname lume kokku.

Paraku on maratonirada nii pikk, et seda kogust ei ole võimalik lihtsalt kokku kanda. Maratonirada ei ole viiekilomeetrilise võistlusraja tegemine.

Ja ka kunstlume tegemine... Kunstlund saab kanda vaid suusakeskuse lähedalt, kus lumekahur on. Meil aga on teadupärast kolm lumekahuriga suusakeskust – Kuutsemäe, Munamäe ja Tehvandi. Elva pool ei ole aga ühtegi lumekahuriga suusakeskust.

Ja rada läheb paraku valdavalt looduses, kus pole eriti külavaheteidki. Nii et lume transportimine on veel omaette ooper. Kunstlumega raja tegemine on aga nagu maantee ehitamine – koorem lund ja traktoriga laiali.

Ja plusskraadide puhul pole kahuriga midagi teha. No et siis pidanuks hästi suured hunnikud lund kuidagi varuma, aga sellestki ei oleks piisanud.

Kui oleks kuulutanud välja üldrahvalik algatus – kraapida lumi kokku üle riigi? Aga pole vist ka kraapida.

Ega ole küll midagi kraapida.

No viimased variandid, mida oleks veel võinud reaalselt teha, et stardi- ja finishipaik oleks jäänud Matule. Ehk esimesse teeninduspunkti, kus oli vana maratoni stardipaik. Nii oleks sõidetud umbes 30-kilomeetrine ring. See oleks Kuutsemäele välja läinud ning uuesti Matule tagasi tulnud.

Aga ka see osutus teisipäeva hommikul võimatuks. Peale selle tuli veel mingeid mõtteid, aga paraku tuli siis juba mõelda vaid sellele, et kokku tuleb ikka kolm tuhat sõitjat, mitte kümme või sada.

Selle sõidu nii-öelda häda on ju ka selles, et rada peab olema lai.

Täpselt nii, seda sõitu ei saa ajada kahemeetrilisele rajale. Mõelge ise, kolm tuhat sõitjat, nad tulevad kõik kohale ja sellistes tingimustes muutuks sõit juba ohtlikuks.

Paljuga te sulanud lumega mööda pükse saate? Tegelikult pole küsimus ju ainult maratoni korraldajais, vaid kogu piirkonnas, kus elatakse lootuses teenida maratoni ja sellega seotud üritustega.

Nii on. Kusagilt on kõlama jäänud ka arv, et kui tuleb ligikaudu tuhat välismaalast, tähendab see, et Eestisse jäetakse maha kuni neli miljonit Eesti krooni. Selge, et üks on meie raha, mis sulaga tuulde läheb ja teine on ettevõtjate kavandatud tulu.

Kui palju ikkagi teil raha koos lumega tuulde läheb?

Maratoni rahaline kulu eelarves... no see viimane summa, mille oleks saanud tegelikult kokku ning tohtinuks kulutada, oli 1,9 miljonit.

Väga täpselt on praegu veel raske öelda, palju oleme kulutanud. Esmapilgul hindaks, et 80 protsenti on kulutatud, sest oleme juba maksnud tehtud töö eest. Suuremad artiklid on kogu atribuutika – rinnanumbrid, medalid, märgid, trükised. Ainuüksi need kokku on juba 0,5 miljonit.

Üritus ei ole ju ainult selleks, et kulutada, vaid et ka teenida midagi?

Noh, paraku see teenimisvõimalus... Vaadake, klubi Tartu Maraton korraldab nelja suurt üritust – peale suusamaratoni jooksumaratoni, rattarallit ja rattamaratoni. Suusamaratoni teenimisvõimalus või eesmärk on saada nii palju tulu, et suudaksime ka neid teisi väiksemaid üritusi rahvale pakkuda.

Klubi on mittetulundusühing ja muud kasu teenida ei olegi meie eesmärk. Kui millestki rääkida, siis et iga maraton võiks maha jätta väikese investeeringu. Näiteks, ostame uue lumesaani või nii, millega annab järgmisel aastal jälle midagi paremini teha.

Kui saladus ei ole, kuidas maratoni eelarve, 1,9 miljonit kokku tuleb?

Esimene on osavõtumaksud. Siis raha Tartu linna eelarvest ja riigieelarvest. Ülejäänu tuleb sponsoritelt ning väike osa ka teistelt kohalikelt omavalitsustelt ja Tartu maavalitsuselt.

Teadlikult juhtisin jutu rahale, sest olete teatanud, et osavõtumaksu tagasi keegi ei saa.

Osavõtumaksu mittetagastamine on tegelikult juhendis fikseeritud põhimõte. Sama põhimõte on kõigil teistelgi Worldloppeti sarja maratonidel. Ka kõigis maratoni tutvustavates infotrükistes oli see juba ammu enne kirjas. Nii et osavõtja pidi teadma ja arvestama sellise võimalusega.

Iseasi on, et ega me tõsiselt ole sellise küsimuse üle kunagi pidanud mõtlema. Tartu maraton on Worldloppeti sarjas alates 1994. aastast ning sealtsaati pole ükski maraton ju ära jäänud.

Lööme kulud täpselt kokku ja vaatame, mis osas õnnestus midagi peatada seoses äraütlemisega ja siis saame järgmisel nädalal teha lõpliku otsuse osavõtumaksu kohta.

Osavõtja on meile väga tähtis. Kui suudame välja tulla otsusega, et kanname mingi osa tänavusest osavõtumaksust järgmiseks maratoniks ette, siis loomulikult teeme sellise otsuse.

Osavõtumaksu tagasimaksmine täies ulatuses on äärmuslik võimalus. Kardan, et seda me teha ei saa. Usun, et mingi osa suudaks ette kanda, et osavõtja saab järgmisel aastal veidi odavamalt starti.

See on kõige halva kõrval vähe parem uudis.

Eks oleme seda mõtet mõelnud maratoni ärajätmise otsuse tegemisest peale. Sest kui üldse selle osavõturahaga midagi ei tee, pole see kindlasti kõige õigem osavõtjatele. Aga kui arutada võimalikku ettemaksu, siis vaevalt, et see saab olla väga suur.

Teadaolevate andmete põhjal arvutasin, et osavõtumaksuga võis sisse tulla vähemalt 700 000 krooni.

Olete õigesti arvutanud. Täpselt see 700 000 ongi osavõtumaksu summa, millega oleme opereerinud. Samas ütlesin ju, et kogu eelarve on 1,9 miljonit.

Omaette lugu tekib veel sponsoritega, sest neile ei ole suudetud tagada kõiki reklaamivõimalusi. Mis tähendab, et tõenäoliselt ka sponsorite summasid arvestades peab neile järgmine kord midagi odavamalt pakkuma.

Samas jääb kõigile põhimõtteline õigus vaidlustada otsus raha mitte tagastada. Kui kuulutatakse välja, et lubatud teatrietendus jääb ära, makstakse ka piletiraha tagasi.

See juriidiline külg on olemas ja igat asja on võimalik alati vaidlustada.

Kordan, kes väga tõsiselt tahtis tulla, see luges korralikult info läbi. Infomaterjalides oli kirjas, et sellise riski võimalus kahepoolselt on olemas. Et kui korraldajatest mitteolenevatel põhjustel maraton ära jääb, siis ei tagastata osavõtumaksu, vastasel juhul hävivad mõlemad osapooled.

Lihtsalt norin, sest minu meelest kes tahab, võiks hakata osavõtumaksu tagasi nõudma. Ja see lause "korraldajaist mitteolenevatel põhjustel" – kes kuidas seda mõõdab või kes ütleb, et korraldajad kõik on teinud.

Täna peaks see ju ikka piisavalt tõestatud olema, millele ärajätmise otsust tehes tuginesime. Me ei teatanud seda ju lihtsalt niisama ja uskuge mind, et vaevalt me eesmärk on maraton ära jätta. Selle ettevalmistamiseks on liiga palju tööd tehtud.

Ühekordselt ei olegi see osavõtumaks nii väike summa. Kuigi mõistan, et paadunud fanaatikud oleksid valmis veelgi rohkem maksma.

Ongi, et kuidas võtta. Võrreldes Worldloppeti teiste maratonidega oleme kõige odavam maraton. Näiteks Vasaloppetil ja Shveitsi maratonil on osavõtumaks 1200 Eesti krooni.

Korraldajatena saame aru, et praegu eestlase, eriti spordiinimese rahakott ei ole nii pungil, et välja anda rohkem raha ühe maratoni eest.

Kahtlemata võiks ju kirjutada osavõtumaksu veel suuremaks, aga anname endale selgelt aru, et nii kaotame osavõtjaid. See ei ole meie eesmärk.

Miks te oma üritust ei kindlusta juhtumiks, kui saabuvad "korraldajatest mitteolenevad põhjused"?

Maratoni jaoks oleks ainuke võimalus üritus kindlustada, kui mingi kindlustusfirma tuleks meile peasponsoriks või vähemalt suursponsoriks.

Vaadake, kui eelarve on ligi kaks miljonit, siis kindlustamiseks algavad väiksemad pakkumised 30 protsendilt.

Mis on siis 600 000 krooni.

Põhiküsimus ongi, kust see raha võtta. Ainus selge võimalus oleks võtta osavõtumaksudelt, aga nii oleks kindlustussumma peaaegu sama suur, kui täna osavõtumaksud kokku on. Nii kallist kindlustust ei saa endale lubada.

Kuivõrd te üldse otsisite võimalusi kindlustamiseks?

Oleme kolm aastat otsinud ja iga kord tõdenud, et puudub võimalus, sest summa on liiga suur. Ja pole eriti neid kindlustusfirmasidki olemas. Polarisega proovisime, nüüd ei ole Polarist...

Jaa-jaa, Polaris kadus kiiremini kui veebruari lumi maratonirajal. Kuid kindlustajaid on ka väljaspool.

Edasikindlustajad, kelle kaudu eestlased asju ajavad, on kas Londonis või Euroopas. Kohtades, kus lumest ei teata suurt midagi ning neile tundub see ettevõtmine väga suure riskiastmega.

On võetud saja aasta lumeprognoose, millest ilmneb nagu ka maratoni ajaloost, et kümmekond aastat on sel päeval lumepaksuseks null. See teadmine tõstab riskiastme eriti suureks.

Paljukest see rada siis tegelikult sõidetav oli? Ehk kus lund oli?

Kohe oleks saanud suusatajad peale lasta Matust alates, kust läheb tõus Kääriku kuplitele. Lumi lõppes Hari-mäe laskumiselt, mis teisel pool Kääriku kuplit. Edasi olid põllud kilomeetrite viisi paljad.

Kokku võis suusatamiskõlbulikku rada olla umbes kaheksa, võib-olla kümme kilomeetrit. Seda esmaspäeval. Nüüd võib veel vähem olla.

Maratoniga on vist ikka nii, et see peab algama punktist A ja lõppema punktis B. Mitte keerutama ringe läbi punkti A.

Loomulikult. Kõige normaalsem selle kehva seisuga olnuks, kui saanuks startida Matu väljalt ning lõpetada Palul. See oleks andnud maratoni pikkuseks 37 kilomeetrit. Kõik oleks niimoodi OK olnud.

See ringi sõitmine... See rohkem nagu hullumeelsus.

Te ei tahtnud öelda, et paljuga mööda pükse saate. Pakun, et vähemalt miljoniga.

Arvan küll.

No kui uskuda lumeteadlase juttu, siis jääb Eestis lumepäevi järjest vähemaks. Ehk ilm võibki võtta leiva või tekitada küsimuse, kas tulevikus üldse on mõtet maratoni korraldada. Või kui, siis ehk tuleks ajakava veelgi täpsustada.

Ajakavaga on nii, et kui oled Worldloppeti liige ja selle raames korraldatakse 13 maratoni talvel ehk siis peaaegu igal nädalavahetusel on kaks maratoni, on ajakava väga täpselt paigas. Et milline aeg mis maratonile.

Kui oleksite näiteks nüüd pakkunud, et proovime maratoni teha kolm nädalat hiljem, poleks teid keegi kuulda võtnud?

Ei, aeg on reeglites kirjas, sest vastasel juhul sõidad sisse teistele ja see ei ole lubatud.

Aja nihutamine on võimalik mingitel varakult teada antud omavahelistel kokkulepetel. Nagu järgmisel aastal, kui Tartu maraton ei ole mitte veebruari teisel, vaid viimasel nädalavahetusel. Seetõttu, et vahetame aja Finlandiahiihtoga, sest seal algavad parasjagu maailmameistrivõistlused Lahtis ja meie maratoni aeg läheb kokku maailmakarika etapiga.

Vahetasime aja vastastikusel kokkuleppel ja see oli aktsepteeritav.

Jäi teile tuju maratone korraldada ikka alles? Või tulebki jääda uskuma lumeteadlast ning lõpetada see tühi töö?

Lugesin ka lumeteadlase juttu... Eks peabki uskuma. Olen korraldanud maratone ja teisi suusaüritusi alates 1994. aastast ning kui päris ausalt öelda, siis probleemideta pole neist ühtegi olnud. Kas on siis nii palju välja vedanud, et vihmasadu lajatab järgmine päev või oli see just kümme päeva enne.

Iga aasta olid mingid probleemid. Ega selle lumega asjad korras ole.

Samas püüab Eesti märki maha saada, et lisaks maratonile igal aastal korraldada maailmakarika etappi.

Maailmakarika etapiga on lihtsam, sest annab välja ehitada kunstlumesüsteemi ning vahest neid külmi öid nii palju ikka tuleb, et saab raja jaoks lumehunnikud valmis teha. Nii talitatakse ka mujal Euroopas.