Mitme kilomeetri pikkused maa-alused tunnelid, ülikallis teaduslik aparatuur, tõeliselt rahvusvaheline uurijate kollektiiv – nii võib iseloomustada Euroopa rahadega opereerivat CERNi kiirendit Genfi lähedal. Iga sealne eksperiment viib teadlasi sekundi tuhandiku võrra Universumi algusele lähemale. Üheks tõestamist vajavaks väiteks on teoreetikute idee, et kunagi päris alguses, vaid 10 mikrosekundit pärast Suurt Pauku, olid kõik kvargid eraldatud ning moodustasid ühtlase kvark-gluuonplasma.

Kvarke peetakse aine kõige elementaarsemateks ehituskivideks, millest koosnevad ka kõik elementaarosakesed. Kuid siiamaani pole nähtud ühtegi üksikut kvarki, sest ülitugevad jõud hoiavad neid alati koos. Teoreetikud aga arvavad, et kui energia on küllalt suur, nagu Suure Paugu alguses oli, võivad kvargid moodustada just sellise kvark-gluuonplasma, kus võime rääkida juba eraldatud kvarkidest. CERNis on 15 aastat püütud selliseid "väikeseid pauke" tekitada. Selleks kiirendatakse ioniseeritud tina aatomeid peaaegu valguse kiiruse lähedaste kiirusteni ning lastakse neid siis põrgata erinevate märklaudadega.

Kuigi selline mikroskoopiline põrge pole võrreldav Universumi tekkega, on energia keskendumine siiski tohutu. Temperatuur näiteks ulatub 2 miljoni kraadini, mis on 100 000 korda kõrgem kui Päikese südames. Võttes kokku kõikide selliste eksperimentide tulemused, on CERNi teadlased veendunud, et neil on õnnestunudki kvark-gluuonplasma luua.

Miks just nüüd sellise teatega välja tuldi? Ilmselt on siin oma osa ka peatselt valmivas veelgi võimsamas kiirendis, mida ehitatakse USAs Brookhaveni Rahvuslikus Laboratooriumis. Esimeste eksperimentideni loodetakse jõuda sellel suvel ning kõikide eelduste kohaselt tuleks just sealt oodata kvark-gluuonplasma loomiseks vajalikke energiaid. Keegi aga ei taha jääda teiseks, sest tõenäoliselt ootab esimesi sellise plasma loojaid Nobeli füüsikapreemia. USAs ongi CERNi teadlaste avastusse suhtutud suure skeptitsismiga.