Eesti teadur pälvis Soome tipp-preemia

Eestlasest neurobioloog, Soomes töötav Mart Saarma (50) sai esimese välismaalasest teadlasena Soome Kultuurifondi 100 000-margase aastapreemia.

Professor Mart Saarmal täitus pühapäeval kümme aastat Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudi juhatamist ning samal päeval saigi ta teaduspreemia.

"Mulle anti preemia ilmselt nii isikliku teadusliku tegevuse kui ka instituudi eduka juhatamise eest," ütles Saarma.

Parim instituut

"Saarma instituut on viimastel aastatel tunnistatud Soomes parimate riigi teadusasutuste hulka – isegi parimaks, ning sama kõrgelt on hinnatud ka Saarma oma, neurobioloogia töörühma tegevust," rääkis tema õpilane, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia professor Erki Truve.

Kümme aastat tagasi kandideeris Saarma soome kolleegide tungival soovitusel vastloodud instituudi direktoriks ning pärast seda on teda veel kahel korral valitud direktorina jätkama. Truve sõnul pole Soomes nii kõrgel ametipostil ühtegi teist Eesti teadlast. Viimastel aastatel on ta Soomes olnud aktiivne ka teaduspoliitiliselt.

"Saarma on väga mitmekülgne inimene," rääkis Truve. "Ta on väga hea suhtleja ja tal on lai ning efektiivne koostöövõrk üle Soome ja kogu maailma ning see oli kindlasti üks kriteerium, miks talle kõrge preemia anti."

Eesti teadlase seni suurim avastus on pärit 1996. aastast, mil järjestikku ilmusid artiklid mõjukas teadusajakirjas Nature. Saarma koos kolleegidega avastas GDNF-i valgumolekuli retseptori, mis võimaldab takistada närvirakkude surma ning sellest avastusest lähtudes töötatakse maailmas välja ravimeid Parkinsoni ja Alzheimeri tõve ravimiseks.

Viljakas teadlane

Truve sõnul oli eriti 1990. aastate alguses, mil Eesti teadus vaevles väga suures rahapuuduses, Saarma instituudist paljudele Eesti teadlastele abi. Paljud käisid Saarma instituudi laboratooriumides töötamas. "Mõnikord saime sealt näpuotsaga ülikalleid reaktiive," rääkis Truve.

"Mõtlemist ei või kuskil takistada, kuid materiaalsed võimalused on Soomes loomulikult lahedamad olnud," ütles Saarma. "Meie ala on eksperimentaalne ja see vajab palju raha," lausus äsja premeeritud, 1990. aastast Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Saarma.

Truve sõnul on Saarma olnud äärmiselt produktiivne teadlane. Tema viimane oluline artikkel ilmus koostöös teiste teadlastega möödunud reedel mainekas teadusajakirjas Science.

"Leidsime, et GDNF-i molekulil on teinegi põnev funktsioon: see reguleerib meestel spermatosoidide arenemist ja küpsemist," rääkis Saarma. See avastus võimaldab professori sõnul aidata viljatuid mehi, aga on ka aluseks meeste nn beebipillide tegemisel.

Kuigi põhikohaga on Saarma kümme aastat Helsingis töötanud, pidas ta kuni 1996. aastani loenguid Tartu Ülikoolis ning edasi Tallinna Tehnikaülikoolis.

Soome Kultuurifond annab igal aastal Kalevala päeva eel välja kümnete miljonite markade ulatuses stipendiume ning ühtlasi kolm suurt preemiat.

Sel korral said preemia lisaks Mart Saarmale ka kunstnik Tapani Raittila ning soome keele edendaja professor Pirkko Nuolijärve.

Akadeemik Mart Saarma

1949 – sündis Tartus

1967 – lõpetas Tartu V keskkooli

1972 – Lõpetas Tartu Ülikooli

1975 – bioloogiakandidaat

1977–1980 – Teaduste Akadeemia (TA) Füüsikainstituudi molekulaargeneetika osakonna juhataja

1980–1990 – TA Keemilise füüsika ja biofüüsika instituudi molekulaargeneetika osakonna juhataja

1987 – bioloogiadoktor

1988 – professor

1990 – akadeemik

1990 – Soome Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor

* Töötanud ka Nõukogude Liidus ja Shveitsis.

1974 – NSVL TA noore teadlase preemia

1980 – Eesti NSV teaduspreemia

Lahutatud, kahe lapse isa