"Et ETV saaks jätkata, tuleks seaduseparandust ootamata nimetada ametisse juhtimisvõimeline nõukogu," ütles Parts eile riigikogus arupärimisele vastates.

Juhan Parts pidas ETV kriisi peapõhjusteks raskeid järjestikku tehtud juhtimisvigu, selgete ja adekvaatsete strateegilise ja finantsjuhtimise põhimõtete rakendamata jätmist, sisekontrolli mehhanismide ebapiisavust ja programmi liiga kallist tootmist.

Riigikogu keskfraktsiooni liige Liina Tõnisson oli Partsi avaldusega päri. "Selline jama ümber ETV on toimunud ennekõike ja ainult tänu ringhäälingunõukogu saamatule käitumisele," ütles Tõnisson.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul on nõukogude üldine häda, et need ei suuda vastutada juhatuste tegevuse eest. "Küll aga nende väljavahetamise eest. Seda on antud juhul tehtud," märkis Ligi.

Ligi sõnul ei muuda ringhäälingunõukogu tagasiastumine või ametisse jäämine seaduse muudatuse vastuvõtmiseni juhtunut. "Küll võib aga uus seadus tulevikus ära hoida praegu juhtunu," leidis Ligi.

Ringhäälingunõukogu esimehe ja Reformierakonna fraktsiooni liikme Paul-Eerik Rummo sõnul suurendaks zhestiga tagasiastumine segadust, mida ringhäälingunõukogu on püüdnud viimasel ajal vältida. "Zhestide tegemise asemel peaksid nõukogu poliitilised parlamendiliikmed keskenduma seadusemuudatuste kiirele vastuvõtmisele. See toob endaga iseenesest kaasa praeguse nõukogu lahkumise ja ETV juhtimisskeemi muutmise," märkis Rummo.

Ringhäälingunõukogu vallandas eile kolmandat korda ETV peadirektori Toomas Lepa. Viimane ei soovinud eile Partsi avaldust kommenteerida.

ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro oli nõus, et nõukogu peab asenduma parema ja töövõimelisemaga. "Aga siin pole mõtet tõmmelda. Enne peab tegema selgeks, millal asub tööle uus ja parem nõukogu ja alles siis tuleb praegusel laiali minna," leidis Kangro.

Samal arvamusel oli ka riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimees Tiit Sinissaar. Ta möönis, et praeguse nõukogu moodustamise põhimõtted, vastutus ja kohustused polnud omavahel vastavuses ja seda viga tahetakse parandada uue seadusega.

Liina Tõnissoni sõnul on Eesti riigijuhtimise viga, et seaduse või mingi tegevuse kaudu oodatakse lunastaja saabumist ja seetõttu lükatakse normaalseid igapäevaotsuseid teadmata kaugusesse. "Kui ringhäälingunõukogu on osutunud naljanumbriks, siis mida rutem nad tagasi astuvad, seda parem neile, ETV-le, riigieelarvele ja kogu rahva ning riigi tervisele," väitis Tõnisson.

Sinissaare sõnul kuulub osa Partsi esitatud süüdistusi ETV juhtkonna pädevusse, kuid see ei vabasta nõukogu vastutusest. Sinissaare hinnangul tajusid riigikogusse kuuluvad ringhäälingunõukogu liikmed Paul-Eerik Rummo ja Andres Herkel ka ise asja kehva seisu. "Herkel ja Rummo on mõlemad seaduseelnõu algatajate hulgas ja sellega on nad sisuliselt tagasiastumisavalduse esitanud," leidis Sinissaar.

Kõnepuldis küsimustele vastates ütles Juhan Parts, et ringhäälingunõukogu peaks juhtimisotsuseid langetades kandma nende eest ka varalist vastutust. "Vastasel juhul on see olukord demokraatlikule ühiskonnale ebanormaalne," leidis Parts. Samas möönis ta, et kogu juhtimisvastutus ja kontrollimehhanismid on avalik-õiguslike institutsioonide puhul ebaselged.

Paul-Eerik Rummo väitel pole nõukogu vastutus ringhäälinguseaduses sätestatud. Tema sõnul on õige, et kui kellegi otsustest võivad tuleneda majanduslikult negatiivsed tagajärjed, siis peaks ta nende eest ka vastutama. Rummo sõnul tuleb luua eraldi sätestus avalik-õiguslike institutsioonide majandus- ja finantstegevuse ning selle kontrollimise ja juhtimise jaoks.