Enno Tammeri intervjuu Eesti Televisiooni endise juhi Toomas Lepaga

Lõpmatu avalik-õiguslik Lepa-jaht

Kohe mitte ei tahaks alustada küsimusega, kuhu panite kümned ja kümned miljonid maksumaksja raha. Sest tean, kuidas hakkate korrutama tuttavat juttu – ikka saadetesse. Selle asemel et tunnistada lõpuks üles, et jah, eks midagi neist miljonitest pudenes minu erafirmale, midagi suvila ehitusse, midagi kaatrile, midagi kodu remondile.

Ametiisikuna olen kohustatud esitama tuludeklaratsiooni. Tegin seda möödunud aastal ja teen ka sel aastal. Selles on ka kirjas kõik minu tuluallikad, mis iganes neid võib olla.

Kaatrit ei ole mul kunagi olnud... Millele ma teie meelest nüüd peaksin vastama?

Kui, siis ootaks ülestunnistust – jah, neist miljonitest pudenes mullegi.

Võib-olla ma ikkagi täpsustaksin selle summa nimetust. Tegelikult on see ETV-l saamata jäänud raha.

Tõlgendamise küsimus. Paljud peavad seda Lepa raisatud rahaks.

Kõik siin maailmas ongi tõlgendamise küsimus. Kuid minu hinnangul on see just saamatajäänud raha. Mitte raisatud, mitte isegi kulutatud raha. .

Rahani veel jõuame. Kui üldisemalt, siis avalikkuse jaoks erutavalt rulluvad kaks jahti. Kriminaalõiguslik Voitkade-jaht lõppes vendade puuri pistmisega. Avalik-õiguslik jaht Lepale aga kestab. Erinevalt Voitkadest ei anna Lepp alla. Nii kui vallandatakse, kaebab edasi. Nii võib see jaht kesta lõpmatuseni. Miks te ei lepi tõdemusega, et teid lihtsalt ei taheta enam sellele kohale?

Pean siiski märkima, et niisugune kõrge kogu nagu ringhäälingunõukogu peaks oma otsuseid täpselt sõnastama ja lähtuma ainult seadustest.

Esmane põhjus minu vallandamiseks on poliitiline. Sest minuga ei olnud teatud ringkondadel võimalik kokku leppida teatud liiki programmi tegemiseks.

Teiega püüti siis milleski kokku leppida? Kes ja milles?

Nüüd ei tahaks nimesid nimetada...

Mis siin enam ikka keerutada.

Ei, ei. Vaadake, enne 1997. aasta lõppu, kui ametisse tulin, oli programm tasakaalust väljas. Eriti puudutas see poliitilist saadet "Otseliin" ja ka "Aktuaalset kaamerat", mis oli ühe erakonna mõju all ja on muuseas seda ka praegu...

Te mõtlete nüüd – millist erakonda?

Noh, mõtlen Isamaaliitu.Loomulikult ka Mõõdukaid. Mäletate, esimesed skandaalikesed olid, kui püüdsin ümberkorraldusi teha "Otseliinis". See oli poliitiliselt tasakaalustamata.

Juba siis tuli esile üks suuri vastuolusid, mida Isamaaliit kolme l-ga algava ministri suu kaudu nüüd värskelt kuulutas – riigilt raha saav institutsioon peaks riigi heaks ka midagi tegema.

Täpselt nii, olen sada protsenti nõus. Sama rääkisin ka mina kõva häälega 1997. lõpus ja 1998. aastal.

Samas on selge, et võim ja ajakirjandus ei saa üksteisele kaissu langeda, soovigu seda võimulolija kui palju tahes....

Teie põhiväide on, et teie mahavõtmine on tänaste valitsejate poliitiline kättemaks?

Jah, olen absoluutselt veendunud. Toon ühe väga huvitava näite, ei nimeta nimesid, sest neid oli mitmeid, kes tegelesid selle probleemiga.

Mis probleemiga? Teie mahavõtmisega?

Ei, ei. Räägin saatest, mis peegeldab võimu tegevust ja nende olekut rahva ees. See on otseülekanded riigikogust.

1998. aasta algul tollane opositsioon ehk siis praegune võimuliit andis selgelt mõista, et neid otseülekandeid on vaja. Ja mida rohkem sa neid teed, seda parem. Põhjenduseks, et poliitik peab olema rahvale näha.

Sama leian loomulikult ka mina. Tehniliselt võttis otseülekannete andmine veidi aega ja juhtus, et nii-öelda lausotseülekanded hakkasid tulema vahetult pärast valitsuse vahetust.

Ja siis needsamad inimesed, kes enne olid väga tahtnud otseülekandeid...

Ütlesid, et lõpetage ülekanded.

Nojaa, et kuule, ega need ole ikka head. Sama asi näiteks peaministri pressikonverentsidega. Kuid mina leian, et riigi asjad peavad olema ekraanil näha. Ja tegin koostööd... (Järgneb loetelu ametiasutustest. E. T.)

Ei ole midagi häbeneda, kui riigiasutused tahavad näidata, et on inimeste heaks midagi teinud...

Siis nad tellivad vastava saate?

Nagu tellivad jah, et anda endast inimestele teada. Telekanal on suur ja lai, ja see on vaid üks saade sadadest. Kuid inimesed teavad ja vaatavad, et ahaa, see on linnavalitsuse saade, siis nad saavad teada, mida linnavalitsus kavandab, saavad mingi vajaliku info.

Kui mina seda juttu rääkisin, siis paugutati vastu, et ETV on sõltumatu ja kuidas julged võtta raha selliste saadete eest. Nüüd Isamaaliidu kolm ministrit küsivad ja nõuavad, kus on need saated? Aga mina tegin neid saateid. (Järgneb loetelu saadetest. E. T.)

Jäi saamata vastus, miks te ei lepi tõdemusega, et teid ei vajata enam.

Aga kes ei vaja – seesama võimuliit ei vaja. No eks astun siis erakonna liikmeks, hakkan võitlema poliitiliselt.

Muide, kui lugeda nii-öelda piiblit teie tegevuse kohta ehk siis ringhäälinguseadust, leiab ainult ühe seadusliku võimaluse ETV peadirektori vallandamiseks. See on – süüdimõistva kohtuotsuse korral.

Kas teate, miks just see sõnastus?

No miks?

Ma ei tea, kas te avaldate seda.

Kuulge, miks te kahtlustate?

Vaadake, see sõnastus läks sisse Isamaaliidu eelmise valitsuse ajal, kui tugevaks vastasjõuks oli, nii nagu ka praegu on, Edgar Savisaar ja Keskerakond. See punkt sätestati, sest kardeti Keskerakonna võimuletulekut ning see punkt pidi välistama võimaluse, et Savisaar paneb oma mehed ETV-d ja Eesti Raadiot juhtima.

Teate, kes mulle seda ütles?

Hagi Shein.

Ei, selle avaldas mulle Ain Saarna, kes oli tollal ju Laarile väga lähedal.

See on umbes sama, kui põhiseadusesse läks presidendi valimine just nii nagu see praegu on, sest et ei soovitud presidendi kohal näha ühte inimest.

Kuid te ise ega teie advokaat pole sellele seadusesättele rõhunud.

Me ei ole seda sätet kasutanud, jah. Oleme lihtsalt vaidlustanud ringhäälingunõukogu väga rumala käitumise ja väga rumalad otsused. (Hetkel, kui räägime, ei tea veel, et riigikogu parandab seadust selge sihiga saada ükskord Lepast lahti. E. T.)

Väga lihtne näide nende rumalusest. Mind vallandatakse, tööraamatusse kantakse see sisse ja pean kaduma nelja tuule poole. Nii, kui pärast vallandamist Lepp jääb haigeks, siis kellele mul ikka haiguslehte vaja esitada...

Ringhäälingunõukogu nüüd aga süüdistab, et pärast vallandamist ei esitanud Lepp talle haiguslehte. No ei saa midagi lollakamat enam olla.

Kogu selle parajalt jabura möllu taustal huvitavad väikesed kõrvalteemad, millest vähem räägitakse. No näiteks, kuidas õnnestub töötul Lepal tasuda ühele kallimaks peetavale vandeadvokaadile Viktor Kaasikule.

Ma sain kuni märtsikuuni ETV-st palka. 23 000 krooni kuus pluss jõulupreemia.

Sellest piisab?

No ma arvan, et see on minu ja vandeadvokaadi vaheline asi. Ja siiamaani ei ole ka veel maksmiseks läinud.

On võimalus, et tasu advokaadile tuleb maksumaksja taskust. Kui näiteks päevaks taas ametisse tagasi saanud peadirektor Lepp kirjutab mõne vajaliku paberi.

Kui läheme asjaga kohtusse, siis kohus võib sellisele otsusele jõuda. Aga see on puhtalt nõukogu vastutus.

Seadus on püha. Seaduses võib olla puudusi, kuid see ei tähenda, et seda ei tuleks täita. Aga nõukogu ei huvita sellised küsimused. Sama nõukogu ei ole alates 6. detsembrist minuga sõnakestki vahetanud. Sõnakestki.

On veel üks kõrvalteema, mis mind paelub, aga millele ei ole saanud täpset vastust. Ehk Lepp kui seriaali "Tõde ja õigus" käimalükkaja teab, palju teenis ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo olematu stsenaariumi eest.

Minu teada natuke alla 300 000 krooni. Ta on valmis saanud 11 osa stsenaariumid.

Väidetavalt vaid mingid visandid.

Need on stsenaariumid.

Küsin, sest äkki sai Rummo liiga vähe. Ning siis käivituski avalik-õiguslik Lepa-jaht.

See on kollase ajakirjanduse teema. Seriaali "Tõde ja õigus" tahtsin mina, tahab Roman Baskin ja tahtis ka Rummo teha ikka absoluutselt tõsimeeli.

Roman Baskin tegi ettepaneku, et las Rummo kirjutab, sest Rummo on teinud suurepäraseid stsenaariume. Ei kujutanud siis ealeski ette, et sellest võib tõusta tüli, et keegi võiks hakata luuletaja Paul-Eerik Rummot süüdistama korruptsioonis.

Teatav huvide konflikt on selle puhul selgelt olemas. Muide, palju nõukogu teised liikmed raha on saanud?

Ei tea. Tean, et ETV ja Eesti Raadio annavad nõukogule kumbki 200 000. Nii et 400 000 krooni aastas. Kuidas nõukogu seda kasutab, mina ei tea.

Torgin, et nii visata õhku oletus – midagi pidi veel juhtuma Lepa ja nõukogu liikmete vahel. Praegu süüdistab nõukogu teid raha raiskamises. Aga kui vaadata ajas tagasi, siis laskis ju sama nõukogu teil mürgeldada aasta ja teisegi. Midagi ei öeldud. Pigem soodustati mürgeldamist, mistõttu Lepp harjuski mürgeldama.

See on nüüd küll suurepärane, et nimetate mürgeldamiseks väga tõsise avaliku programmi tegemist.

See ei ole mürgeldamine, see oli teadlik seaduse järgmine. Ringhäälinguseadus nõuab ETV-lt teatud liiki programmi ja ka põhikiri näeb ette, et meie peamine ülesanne on toota omasaateid. Jah, mina suurendasin järsult omasaadete hulka.

See ongi mürgeldamine, kui teada, et raha ei ole. Ning liiga lihtne tundub uskuda, et Lepp on nii loll ja hull ja vastutusvõimetu, et ei saa aru, kui raha ei ole, siis raha ei ole...

Riik peab andma raha...

Kui raha ei ole, siis seda ei ole ja siis ei saa saateid teha. Kui raha ei ole ega ole ka näha, et tuleks, siis nagu öeldakse, tuleb pood kinni panna ja mitte üks sai.

Nüüd jõuamegi rahani. Olen palju kordi ennegi tsiteerinud üht artiklit 1996. aasta oktoobrist, mis kannab pealkirja "Valitsus laseb ETV põhja".

Selle kirjutas toonane peadirektor Shein. Kordan – valitsus laseb ETV põhja. Shein jõudis täpselt samasse seisu, kusjuures siis jäi eelarve samaks.

Aga nüüd valitsus vähendas 16 miljoni võrra ringhäälingunõukogus heaks kiidetud eelarvet. Kui ei investeerita, siis organisatsioon ka ei arene. Nii et väidan ka praegu, et see on valitsuse ja riigikogu ülesanne.

Kui ei ole nii väga, mida anda, siis peaks püsima antud raha piires.

Olin piires ega ületanud kulusid. On sulavale, et ETV kahjum on 33 miljonit... See on nii-öelda paberlik kahjum.

Seadus kohustab ETV peadirektorit üks kord aastas esitama eelarve. Ja kõik. Rohkem ei pea ma seda esitama. Isegi kui tulud laekuvad alla.

Ja nüüd ütlen kõige tähtsama asja ETV ümber tekkinud segaduses...

Kuulan suure huviga.

Oli kaks alternatiivi mullu suvel-varasügisel – kas panna programm seisma või jätkata.

Kui eelarveaasta keskel selgus, et läheb vähendamiseks, millise kohustuse sain mina teada juuni lõpus, hakkasin selle probleemiga kohe tegelema. On protokollitud, et Lepa nõudmisel on vaja arutada tulude alalaekumist.

Tuli langetada otsus, kuidas edasi, kas paneme kinni või ei. Mina tegin seda, mida pidasin õigeks. Palusin valitsuselt raha juurde, põhjendades miks.

Raha te loomulikult ei saanud.

Samal ajal juunis ringhäälingunõukogu kinnitas riigi toetuseks ETV 2000. aasta eelarves 100,4 miljonit. Nojaa, pärast nad ei kaitsnud seda summat.

Mina aga arvestades, et saan 100 miljonit, hakkasin tegema neid saateid juba 1999. aasta sügisel.

Kui ma poleks teinud, kui oleks lõpetanud programmi, oleksin teinud ETV-le palju suurema kahju...

Kus on kõige tähtsam?

Lühidalt – ETV püsikulud on eelarvest umbes 65 protsenti. Kokkuhoid sai tulla 35 protsendi arvelt. Kui säästueelarvega võeti neli miljonit, siis tegelikult sai seda võtta eelarve 35 protsendilt ehk siis rahast, mis otseselt mõeldud programmi tootmisele.

Mina püüdsin programmi jätkata ja arvan, et tegin õigesti. Kui nii poleks teinud, poleks programmi, poleks ühiskond millestki aru saanud.

Nüüd ka seletan, milles põhjus. Põhjus on selles, et valitsus soovib kontrollida ETV-d. Siim Kallas ja Mart Laar on mulle sulaselgelt eesti keeles teatanud, et nad ei soovi näha, et riigi toetus kajastuks ETV eelarves kindla numbrina.

Ja palun veel. Valitsuse propagandajuht Kaarel Tarand käis oktoobri algul minu kabinetis ja kuulutas... (Lepp proovib teha Tarandite meesliini häält. Ja järgnev peab olema kui Kaarel Tarandi jutt Lepa esituses. E. T.)

On saabunud aeg, kolm aastat vahet, kui ei ole valimisi. Peame oma propagandamasina täiel tuuril käima saama ja näitama, et ka järgmistel valimistel kuulub võim meile. Selleks ei ole vaja ETV-le peadirektorit, kelle ümber käib mingi jama. On vaja inimest, kes tegeleb rahulikult eelarvega, ei sega end vahele. (Lepp lõpetab esituse. E. T.)

See oli Kaarel Tarandi sõnum. Siis oli mul absoluutselt selge, et Lepale antakse jalaga.

Selge, et peate otsima enda vallandamisele põhjendusi. Mina räägin sellest, et teil lasti ju pidevalt üle kulutada.

Kordan, et ma ei kulutanud üle. Küsimus on, et ei saanud tulu.

(Lepp haarab paberi ja pastaka ning hakkab rääkima ja joonistama numbreid, et kuidas tema neid miljoneid näeb. See on liialt keeruline avaldamiseks. E. T.)

Olen valmis vastutama paberliku kahjumi numbri eest. Neid numbreid võib igaüks maalida oma suva kohaselt ning siis kõik loevad, et Lepp, igavene tõbras, viis ETV pankroti.

See on absurd. ETV ei ole pankrotis.

Mul olid juba plaanid tehtud. ETV sai kinnisvara omanikuks alles 17. novembril. Nii et ei jõudnud veel kinnisvaraga seotud plaane ellu viia.

Meil on 22 000 ruutmeetrit. Tegelikkuses vajame vaid 6000–7000 ruutmeetrit. Pinnad oleks saanud anda rendile, nii oleks ETV-le puhtalt võinud tulla 40–60 miljonit.

Kui oled peremees, siis vaatad ettepoole, tead, et sel aastal on selline seis, aga järgmine aasta saab kasutada juba seda ja teist. Aga kui sind katkestatakse, siis ei jõua ju su mõte viljastuda.

Kõik oli mu tegevuskavas olemas. Nüüd aga levitatakse mingeid absurdseid kõlakaid hankefirmast Sõnajalgadega ja ei tea millest.

Jätaks kõlakad. Pigem pakun lähenemist, et teid saaks käsitleda kui kommertskanalite tankisti.

No see on fantaasia, see on puhas...

Mõelge ise – tuleb Lepp peadirektoriks, kaotab reklaami. Kellele on see kasulik – kommertskanalitele.

Sihite reklaami kaotamise lepingule...

Ei sihi midagi. Arutlen, et värvikas Lepp mürgeldas mõne aasta ETV-ga ja nüüd on ETV pankroti äärel, maine kaob, väärtus langeb. Kes sellest võidab? Eks ikka kommertskanalid.

Mainet saab teha ainult programm ja saade. Ja küsitlused on näidanud, et rahvas oli programmiga rahul.

Mind määras ametisse ringhäälingunõukogu häältega seitse–kaks. Nõukogus ei olnud ühtegi kommertskanalite esindajat.

See on udu, võimatu loba, et mingid niiditõmbajad arutades, kuna Lepp on nii loll, et ei saa aru, mida teeb, siis anname talle ETV mürgeldamiseks. Las mürgeldab nii, et ei jää kivi kivi peale. No ei usu sellist loba, see on nii totter.

Mina olen tahtnud teha programmi. Programmi, mis ideaalis peab kestma 24 tundi...

Programmi ei saa teha, kui raha ei ole ega tule.

Nojah, ärme tee siis midagi, ärme tee siis ka seda Eesti riiki, kui me ei saa bussiga sõita, ei saa haridust, arstiabi ega saa vabalt informatsiooni...

Kuulge, kui teil on taskus 10 krooni ja teate, et pole lootustki saada juurde tuhandet, siis ei saa osta ju kaupa tuhande krooni eest.

Teadsin, et raha tuleb. Kinnisvara arendusest oleks tulnud 50–60 miljonit. Teadsin, et tuleb.

Teinud saateid siis, kui raha taskus.

See on õige, aga ma kavandasin tulevikku. Pole õige vaadata seisu vaid ühe aasta lõikes.

Mis siin vaadata, kui maine kukub ja väärtus langeb ja varsti saab ETV 100 krooniga.

Nojaa, siis lähebki täide Sheini ennustus – valitsus laseb ETV põhja. Ja võib-olla esitan süüdistuse valitsuse vastu, et nemad põhjustasid oma tegevusega kahju ETV-le. Valitsuse tõttu jäi raha saamata. Kui otsustasime, et hakkame müüma reklaami, siis teatas valitsus, et mingil juhul ei või müüa. See jutt põhjustas väga palju kahju, mõjutas reklaamifirmade suhtumist negatiivses suunas.

Järgmine pauk oli rahandusministrilt, et võtame ETV-lt 50 protsenti eelarvest maha. Jälle selge info reklaamiandjaile...

Väga hea, kogu selle kuuma segapudru juurde kulukski korralik, kas või kriminaalasja raames uurimine, kes kui palju neid miljoneid laristas. Muidu veeretab üks süü ühele ja see omakorda edasi.

Mida siin veeretada, kui on vaja kas või ainult kolmel poliitikul korra istuda ja kokku leppida, et kolme aasta jooksul ETV saab iga aasta näiteks 90 miljonit. Lisaks lepitakse kokku kohustuslik programm tundides. Ja et kolme aasta jooksul tehakse lõpuks korralik seadus, et siis otsustada, kas ETV erastada või mitte.

Põhiküsimus on selges rahastamises, ühes numbris. Kas siis eelarves kindlalt määratletud protsent või selge arv. Kui on see number teada, on ka kindlus tegutsemiseks. Aga see ei meeldi Kallasele ja Laarile.

Ringhäälingu asjade puhul ei taha keegi tulevikule mõelda. Kui mingi teema korra kerkib, siis võib-olla keegi ütleb, jah, oleks tõesti vaja midagi põhjalikku teha ning asi suubub. Keegi ei tee midagi.

Või on teine äärmus, et kired aetakse nii kuumaks, et käib vaid üksteisele pasunasse andmine.

Neli aastat tagasi Shein ennustas – ringhäälingu kontseptsiooni puudumine on tõsine puudus ringhäälingu arengule. Seis on praegu sama, midagi ei ole muutunud.

Ja ennustan – lähima nelja aasta jooksul ei muutu kah. Rahastamises selgust ei tule. Vaat nii, Delfi oraakel on rääkinud.

Te endal ikka ka mingit süüd näete?

Süü on, et vale meeskonnaga ümbritsesin end. Süü on, et minu hääl ei jäänud kõlama. Et liiga ägedalt reageerisin valitsuse sekkumistele. Kui oleksin rahulikum olnud nagu mõni mu kolleeg enne ja praegu, oleks ehk midagi saanud kokku leppida.

Kuid see ei ole üldse tähtis. Oluline on, et poliitikute seltskond ei suuda otsustada selge rahastamise kasuks.

Süü on ainult, ainult, ainult, ainult ja ainult sada protsenti poliitikutes. Kes tahavad kontrollida televisiooni, näha iga oma peeretust ekraanil, aga mitte, kurat võtaks, selge rahastamise otsusega tasakaalustada ringhäälingu õhkkonda.

Seadusemuudatus Lepast vabanemiseks

Kuni kolmapäevani kehtis ringhäälinguseadus, milles vaid üks võimalus ETV ja Eesti Raadio peadirektori vabastamiseks – see on süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

Arusaadavail põhjustel poliitikud nähes, kui raske on Lepaga, muutsid kiirkorras ringhäälinguseadust. Kuni selleni, et ETV-l ja Eesti Raadiol ei ole peatselt enam peadirektoreid, vaid alates 10. juulist peaks ETV-d ja Eesti Raadiot juhtima kuni viieliikmelised juhatused.

Kolmapäeval vastu võetud muudatuse rakendussätted nõuavad uue ringhäälingunõukogu koosseisu nimetamist hiljemalt 1. maiks.

Uus nõukogu peab hiljemalt 1. juuliks määrama ETV ja Eesti Raadio juhatuste liikmed, kelle volitused algavad 10. juulist. Sellest päevast loetakse lõppenuks ETV ja Eesti Raadio peadirektorite ja seniste juhatuse liikmete volitused.

Uus ringhäälingunõukogu nimetab ühe juhatuse liikmetest juhatuse esimeheks, kes korraldab juhatuse tegevust.

Vastavalt muudetud seadusele sõlmib, muudab ja lõpetab teenistuslepingud juhatuse liikmetega ringhäälingunõukogu esimees ringhäälingunõukogu otsuse alusel.