Avastati Universumi kaugeim objekt
USA astronoomide selle aasta alguses avastatud kvasar osutus seni kõige kaugemaks objektiks, mida inimkond kunagi näinud on.
On harjutud, et kõik uusimad leiud astronoomias kantakse ikka Hubble i kosmoseteleskoobi arvele. Seekord üllatasid maapealsed teleskoobid. Suurim panus uue kvasari avastamisel oli viiemeetrise läbimõõduga Hale teleskoobil Palomari Observatooriumis Californias. Mitmete ööde vältel kestnud säritusega suudeti esile tuua nõrk signaal ülikaugest kvasarist. Edasine spektraalanalüüs viidi läbi maailma ühel suurimal teleskoobil Keck i Observatooriumis Havail.
Kvasarid on taevakehad, mis on tuntud oma harukordse heledusega. Kuigi nende mõõtmed on võrreldavad vaid meie päikesesüsteemiga, kiirgavad nad umbes 10 000 korda rohkem valgust kui kogu meie Linnutee galaktika kokku. Teadlased arvavad, et kvasarid saavad oma suure energia ülimassiivsest mustast august, mis asetseb kvasarite südames. Kõik avastatud kvasarid asetsevad meist suhteliselt kaugel ja seetõttu võib oletada, et nad olid iseloomulikud Universumi algusaegadele.
Kvasarite kaugust võib hinnata nende spektri punanihke järgi. Mida punasemasse spektriossa nihkuvad tuntud spektraaljooned, seda kiiremini kvasar meist eemaldub. Kuna Universum sai kunagi alguse Suurest Paugust, siis suurem eemaldumise kiirus tähendab ka suuremat kaugust. Vaala tähtkujust leitud kvasari punanihke alusel arvutatud kaugus oli rekordiline – 13 miljardit valgusaastat. See tähendab, et avastatud kvasar eksisteeris juba siis, kui Universumi suurus oli vaid 8 protsenti oma praegusest suurusest. Tõeliselt eelajalooline objekt! Kindlasti oli selles avastuses ka suur osa lihtsalt juhusel, sest astronoomid uurisid ju vaid imetillukest osa taevalaotusest, mille suurus oli 10x10 nurgaminutit.
Ülikaugete kvasarite uurimisega loodavad teadlased leida vastust igivanale küsimusele – kuidas ikkagi tekkis suhteliselt ühtlasest aine algsupist praegune Universumi galaktiline struktuur? Kvasarist meieni jõudev suhteliselt hele valgus läbib ju oma teel iidset galaktikatevahelist ainet, mille neeldumisspektrite järgi võib ka üht-teist teada saada.
