Ümbrikupalga kahtlus telekanali TV 1 kohal
Maksuamet kahtlustab telekanali TV 1 omanikfirmat ümbrikupalga maksmises, sest mõne töötaja tunnistusel vormistati neile osa palgast tagastamatu laenulepinguna.
Maksuamet on jälile jõudnud, et TV 1 omanikfirma Eesti Sõltumatu Televisiooni AS maksis 1998. aastal telekanali töötajatele kokkuleppelise osa töötasust kolme maksuvabas piirkonnas registreeritud firma kaudu.
Tehingu varjamiseks sõlmiti TV 1 töötajatega laenulepingud, mille tagasimaksete sooritamise tähtaeg algab 2005. aastast. Kui telekanali töötajad tähtaja saabudes eelneva kokkuleppe alusel laenu tagasi maksma ei asu, ei saa maksuamet nende seitse aastat tagasi teenitud tulu kontrollida ja tulumaksu välja nõuda.
Esmaspäeval Harju maksuametis vestlusel käinud TV 1 arendusdirektor Jüri Pihel väitis eile, et ta polnud kaks aastat tagasi telekanali programmijuhina töötades TV 1 rahaasjadega kursis. Ta kinnitas, et ei saanud seetõttu ka maksuametit aidata.
"Isiklikult mulle pole musta raha makstud," lausus Pihel. "Umbes pooletunnise vestluse käigus ütlesid maksuametnikud, et neil käib praegu ümbrikupalkade vastase võitluse kampaania, mistõttu on ka huvi TV 1 vastu."
"Minu teada meil musta raha palkadeks ei makstud," lausus endine telekanali juhatuse esimees Vallo Toomet.
1998. aasta septembrist kuni eelmise aasta lõpuni TV 1 tegevjuhina töötanud Toometi sõnul toetab ta maksuameti ettevõtmist. "See on positiivne, sest jutud TV 1 ümbrikupalkadest on avalikult kõlanud ka raadios," selgitas ta. "Ehk saab selle ettevõtmisega kogu loole joone alla."
Maksuameti pressiesindaja Koit Luus kinnitas, et maksuamet viib TV 1 raamatupidamises läbi revisjoni ja kogub ka telekanali endistelt ja praegustelt töötajatelt andmeid ebaseaduslikult makstud palga kohta. Ta eitas revisjoni korraldamist kampaania korras.
"Mul ei ole põhjust kahelda, et maksuametile laekunud info poleks kindel," teatas Luus. "Võimalus, et me teeme avalduse ka politseile kriminaalasja algatamiseks, sõltub täielikult sellest, mis tulemusi me oma revisjoniga saavutame."
Maksuametisse on viimastel nädalatel lisaks telekanali praegustele juhtidele vestlusele kutsutud ka paljusid TV 1 lihttöötajaid.
Maksuametis märtsi alguses käinud ühe telekanali praeguse töötaja sõnul näitas maksuameti töötaja talle erinevate maksuvabade firmade nimesid ja küsis, kas ta teab nendest firmadest midagi või on saanud sealt maksuvaba töötasu.
Koit Luus kinnitas, et mitu teletöötajat on kinnitanud maksuameti kahtlusi. Samas on Eesti Päevalehe andmetel suur osa teletöötajatest eelnevalt kokku leppinud maksuametis räägitava jutu ja eitavad maksuvaba tulu saamist.
Luus ütles, et maksuamet käsitleb ebaseaduslikku tulu saanud töötajaid heausksetena ega näe põhjust nende karistamiseks.
Kui maksuametil õnnestub tõendada TV 1-s toimunud maksupettusi, ähvardab rahatrahv telekanali omanikfirma endisi tegevjuhte, raamatupidajaid ja Eesti Sõltumatu Televisiooni omanikke, Oleg ja Andres Sõnajalga.
Karistus maksupettuse eest
* Ettevõttel tuleb tagantjärele tasuda maksmata jäänud tulu- ja sotsiaalmaks, millele on lisatud intress 0,07 protsenti igalt päevalt ehk 25 protsenti aastas.
* Lisaks on maksuametil õigus määrata maksupetturile umbes kümne tuhande kroonine rahatrahv.
Uudisteraadiol maksupettuse kahtlus:
* Politsei on ligi aasta uurinud ümbrikupalkade maksmises ja maksupettuses kahtlustatud ning nüüdseks tegevuse lõpetanud Uudisteraadio rahaasju, suutmata kellelegi süüdistust esitada.
