Marutaud ohustab iga kaitsesüstita looma

Teoreetiliselt võib kodukiisu marutõppe nakatuda ka peremehe kingatalla alt süljeriismeid lakkudes, kõige tõenäolisemalt korjab süstimata loom surmatõve üles aga maal ula peal olles.

"Meie juures on kontrollis käinud kaks marutõbist ketikoera, kelle peremehed jätsid vaktsineerimata, kuna koer ei pääsenud oma hoovist kuhugi," meenutab loomaarst Tiina Toomet. "Koer ei pidanudki kuhugi pääsema, kui teda hammustas marutõbine kass või orav."

Tasuta tõvevaktsiin

Aprillis teevad mitmed Eesti loomakliinikud marutaudi kaitsesüsti tasuta. Riik on loomade süstimiseks selle aasta peale kinni maksnud 80 000 doosi Hollandi vaktsiini. Ehkki avastatud marutaudijuhtude hulk pole aastast aastasse sama ja kõigub maakonniti, on nakatunute jaotumine veterinaar- ja toiduametis üldjoontes teada.

"Tavaliselt haigestub kaks kolmandikku metsloomi ja kolmandik koduloomi. Marutaudi ei pruugi lemmikloomadest jääda üksnes kass ja koer, vaid ka hiired-rotid ja merisead," ütleb statistikat pidanud veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Marutaud on ainus tõbi, mille vastu peavad olema vaktsineeritud kõik välismaalt Eestisse saabuvad loomad. Suveks Eestist välja puhkama sõitev loom peab oma marutõvepooke kätte saame vähemalt kuu aega enne reisi.

Inimene võib marutõve saada, kui haige loom teda hammustab. Nakkusoht on ka juhul, kui tema vaktsineeritud lemmik ilmub koju kummaliselt ilasena ja peremees teda kinnasteta puhtaks kasima asub.

Kolm surnud inimest

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eestis marutaudi jäänud kolm inimest, neist üks laps. Enne seda oli inimeste haigestumises poolesaja-aastane paus. Kuna marutaudi peiteaeg on inimese puhul küllalt pikk ja võib ulatuda isegi mitme kuuni, on alati mõistlikum suvalise looma hammustuse puhul end süstida lasta.

"Kui metsloom inimest hammustab, võib enamasti põhjuseks olla marutõbi," kinnitab loomaarst Toomet. Marutaudi kahtluse korral tuleks looma kümme päeva hoida karantiinis jälgimisel. Kus sellised võimalused on, ei tea loomaarstid öelda.

"Mida teha juhul, kui hammustanud loom lõriseb aianurgas? Kui loomapüüdja ta kohe tapab, ei pruugi looma ajus marutaudist tingitud muutused veel näha olla. Võib-olla kassi saab tõesti kodus ühes toas kinni hoida, aga suuremat sorti koera? Mida teha, kui ta seal toas agressiivseks läheb? Ja teda tuleb ju ikka õue pissile viia," loetleb Toomet ridamisi vastuseta küsimusi.

Eelmisel aastal käisid Nõmme turul hulkuvalt koeralt hammustada saanud inimesed peni elus olemist iga päev kontrollimas. Õnneks hulkus loom ka kümme päeva pärast ründamist samade kapsalaudade vahel täiesti kõbusal ilmel.

12 hammustust järjest

Nii loomale kui ka inimesele tähendab marutaudi nakatumine kindlat surma. Inimestel annab haigus endast märku kohutavate peavalude, krambihoogude ja märatsemistega. "1986. aastal haigestus marutõppe üks laps, kes mängis pidevalt tema maja juurde tulnud sõbraliku metskitsega," meenutab Pärtel.

Pärtel ise tegi marutaudi süstikuuri läbi kümnekonna aasta eest, kui oli paljakäsi arstinud marutõppe surnud lehma. "Siis süstiti ikka kohutavaid koguseid kõhunaha alla. Praegu on riskigruppi kuuluvatel jahimeestel, loomaarstidel ja laboratooriumitöötajatel võimalus end kaitsesüstida," seletab Pärtel.

Keskhaigla traumapunktis käisid hiljuti esmaabi saamas 12 inimest, keda Lasnamäel Pallasti tänaval üks ja seesama koer 1. aprillil jalga hammustas. "Koer on siiani terve, tal on peremees olemas, aga inimestel tuli tema hammustusi õmmelda," ütleb antiraabilise kabineti õde Tiiu Luik.