Raudteefirma juht maksis üle 150 000 krooni olematu töö eest

Elektriraudtee juhatuse esimees Andres Kesküla maksis ehitusfirmale Remet 157 000 krooni tööde eest, mida tegelikult pole tehtud.

Eesti Raudtee tütarfirma Elektriraudtee AS kandis Eesti Päevalehe käsutuses oleva dokumendi kohaselt Remetile raha üle veebruaris, kuid senini pole ehitusfirma Pääsküla depoo teede remonti alustanud.

"Ausalt öeldes ei tahaks ma seda kommenteerida, lepingu Remetiga sõlmis juhataja ning ka töö võttis tema vastu," lausus Elektriraudtee tootmisdirektor Lauri Reinhold. "Fakt on see, et midagi tehtud ei ole. Võib-olla on selles süüdi ilmastik."

Jaanuari alguses tööle asunud Elektriraudtee juhatuse esimees Andres Kesküla kinnitas, et ta ei saa nõustuda, nagu poleks midagi tehtud. "Pean raamatupidamisest uurima, mida ja kui palju on tehtud," sõnas ta. "Igal juhul võin kinnitada, et ehitusfirmale ei ole mustalt makstud."

Poolteist nädalat tagasi sõitis Pääsküla depoo ligidal rööbastelt maha rongi juhtvaguni esimene ratas, kuid Reinholdi sõnul polnud õnnelikult lõppenud õnnetus tingitud sellest, et raudtee remont on siiani tegemata. "Neid asju ei julgeks ma seostada," sõnas ta.

Pole isegi tööluba

Remetit raudteetööks palgates eksis Elektriraudtee raudteeseaduse vastu, sest ehitusfirma pole saanud raudteeameti ja majandusministeeriumi litsentsiosakonna andmeil luba raudteetöid teha.

"Raudteeseaduse kohaselt peab aga selline luba olemas olema," sõnas raudteeameti peadirektor Raivo Agabus. Remetilt ei õnnestunud eile kommentaari saada.

Elektriraudtee nõukogu esimees Jaanus Paas lausus, et tal ei ole andmeid väidetava kuritarvituse kohta. "Ma ei oska midagi öelda, sest Kesküla on esimeses kvartalis korralikult töötanud, näiteks on piletimüük oluliselt kasvanud," ütles ta.

Eesti Raudtee peadirektori Parbo Juchnewitschi kinnitusel kavatseb Eesti Raudtee sisekontrolliosakond algatada juhtunu kohta juurdluse.

"Kindlasti tuleb asja uurida ka Elektriraudtee nõukogul," lausus Juchnewitsch. Tema sõnul ei tekkinud tal Kesküla tööle võttes kahtlust, sest meest oli talle heast küljest soovitatud.

Kahtlane juhataja

"Ma ei ole kuulnud Kesküla probleemidest eelmisel töökohal, ent kui inimene on vassinud või varjanud midagi, peab ta ka vastutust kandma," lisas Juchnewitsch.

Möödunud aasta septembris oli Kesküla usalduse kaotamise tõttu sunnitud lahkuma ehitusfirma EMV insenertehnilise divisjoni juhi kohalt.

"Osa asju, mis ta tegi, tundus ebaloogilisena," ütles EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa. "Meilt lahkus ta seetõttu, et palju tema juhitud ehitusobjekte oli miinuses. Meie meeskonda ta ei sobinud, sest koostöö ei kandnud vilja."

Otsa ei soovinud lähemalt täpsustada, miks Kesküla firma usalduse kaotas. "Ma ei kavatse kedagi süüdi mõista, kuid vigu on ta küll teinud," sõnas Otsa.

Kesküla sõnul pani EMV talle süüks Tamsalu reoveepuhastusjaama ja Vaivara ohtlike jäätmete hoidla projektide kahjumi varjamist.

"Vaidlustasin enda töölt vabastamise Tallinna linnakohtus ning kohus leidis, et EMV vabastas mind töölt ebaseaduslikult," ütles Kesküla.