Mees ahistas kasutütreid ema teadmisel

Kasutütreid seksuaalselt kuritarvitav Pärnu mees võib pääseda karistuseta, sest kõlvatustest teadlik tüdrukute ema keeldub mehe vastu tunnistusi andmast.

"Kui emaga vestelda, siis ta ütleb: ma saan kõigest aru, ta peksab mind ka. Aga mida ma teen, ma ju armastan teda," rääkis Pärnu politsei vaneminspektor Karin Sadam.

Vägistamise eest vanglas istunud mees on kahte 14- ja 15-aastast kasutütart kahel viimasel aastal korduvalt seksuaalselt ahistanud. Politsei ei saa tõendite puudumisel aga meest kohtu alla anda.

Sadama sõnul on tõendid kriminaalasja algatamiseks liiga kaudsed, sest ka ema tunnistused on vasturääkivad. Kui tavaliselt seksuaalkuritegude puhul laste ema ei usu, et uus mees tütreid seksuaalselt ahistab, siis see ema on mehe kalduvustest teadlik, rääkis Sadam.

Kasuisa teadmisel kuritarvitas tüdrukuid seksuaalselt ka tema sõber, kellele Pärnu kohus määras jaanuaris nelja-aastase vabaduskaotuse.

Politseiinspektori sõnul andsid ema ja tüdrukud võõra inimese vastu tunnistusi avameelsemalt ja politsei sai kriminaalasja kohtusse saata.

Sotsiaaltöötajatele on tüdrukud rääkinud, kuidas kasuisa sundis neid vaatama pornoajakirju ja tüdrukuid puudutades ennast seksuaalselt rahuldas. Politseiga rääkides on lapsed aga kidakeelsed.

Politseiinspektori ja sotsiaaltöötaja sõnul keerleb kogu mehe mõttemaailm seksuaalsuse ümber. "Ta mitte ainult ei kiusa lapsi, vaid tema laste kuuldes räägitud jutt ja käitumine on seotud seksiga," ütles Sadam.

Politseile kriminaalasja algatamiseks avalduse esitanud alaeliste komisjoni sekretäri Kadi Kalmuse sõnul takistab tüdrukuid politseile tõtt rääkimast hirm vägivaldse kasuisa ees. "Teine põhjus on, et nad on ema küljes väga kinni, ema on nende jaoks autoriteet," ütles Kalmus.

Varem sotsiaaltöötajana perega iga päev kokku puutunud Kalmus on suutnud ema mõjutada, et ta politseisse avalduse teeks, aga naine on nähtavasti mehe survel selle järgmisel päeval tagasi võtnud. "Ta on niivõrd ebastabiilne, et tema peale ei saa lootma jääda," ütles Kalmus.

Perekonnas kasvavad lisaks teismelistele tütardele naise seitsmeaastane poeg eelmisest kooselust ning ühine kaheaastane tütar.

Kalmuse sõnul hoiab ema omamoodi kõiki nelja last, aga samas on tema käitumine ebastabiilne.

Ema ei nõua, et lapsed käiksid koolis ja toob puudumiseks ebaolulisi põhjusi. "Alguses nad ei jõudnud kooli pidevate öiste kaklemiste ja kisamiste pärast, hiljem tekkisid juba lüngad ja lapsed ei tahtnud sellepärast kooli minna," ütles Kalmus.

Alaealiste komisjon on arutanud emalt vanemlike õiguste äravõtmist, aga selleks ei ole alust. "Muus osas pole emale midagi ette heita. Pealegi ei saaks tüdrukuid ilma nende nõusolekuta lastekodusse panna," ütles Kalmus.

Ahistajatele ranged karistused

Jaanuaris mõistis kohus kasutütart vägistanud Tartumaa mehe 13 aastaks vangi, mis on Eestis seni pikim lapseahistajale mõistetud vanglakaristus.

Tartu ringkonnakohtus süüdi mõistetud mees astus 11-aastase kasutütrega sugulisse vahekorda vähemalt 11 korral. Kõigil kordadel oli mees purjus.

Riigikohus mõistis samuti jaanuaris kümneks aastaks vangi alla 10-aastast tütart seksuaalselt ahistanud Tartu mehe.

Kohus leidis, et psüühilist ja füüsilist vägivalda kasutades astus mees tütrega korduvalt oraalsesse ja vähemalt kahel korral anaalsesse vahekorda, sundis teda vaatama pornograafilisi ajakirju ning videofilme, käskis selga panna naistepesu.

Ahistamise juhtum tuli avalikuks ühe sugulase kaudu, kes politseile mehe kuritegudest teada andis. Mees tunnistas politseis oma teod üles.

EPL