Töö
Ernesto Preatoni, itaallane
Eestlase töökuse ja natuuri vahel on sügav vastuolu. Olete aeglased, aga elu pressib peale kiiret tegutsemist. Arvan, et eestlasele sobib tegeleda keeruliste asjadega, mis nõuavad visadust ja ajusid, aga mille tulemust peab kaua ootama.
Sanita Upleja, lätlane
Eesti peadpööritav edu, lahtirebimine Leedust ja Lätist, võidukäik lõunapoolsetele turgudele on lätlaste teadvusesse jätnud jälje. Samal ajal aktiivse, eduka, haritud, võõrkeeli valdava, noorusliku ja lääneliku eestlasega on lätlaste teadvuses kinnistunud ka üleolev, uhke, hooplev, nipsakas, endassesulgunud ja mitte eriti sõbralik eestlane.
Alain Vignard, prantslane
Eestlane on nagu elevandi mäluga eesel – kangekaelne, kuid kui otsustab õppida, siis õpib kiiresti ja mälu on püsiv.
Alain Miquel, prantslane
Eestlast on raske koolitada, kui ta juba paar kuud mõnes hotellis tööl on olnud, siis maailmas targemat inimest enam ei leidu. Proovi kuidas tahad, teistmoodi teda tööle panna lihtsalt ei õnnestu. Eestlase loogika ütleb kliendi kohta: tore kui klient tuleb, veel toredam kui ta, va tüütu putukas ei tule. Baarmeni kokteili segamise ajal kliendiga vestlema panna on võimatu.
Vimm, kadedus
ja tagasihoidlikkus
John McGregor, shotlane
Kui eestlane peab sulle midagi maha müüma, siis on see tema jaoks tõeline piin. Liigne vaoshoitus ei lase tegutseda. Eestlasele peab asju mitu korda üle rääkima, enne kui ta kõike, mida ta mõistab, kasutama hakkab.
Alain Miquel, prantslane
Eestlane on kiuslik ja kade. Kui keegi saab ametikõrgendust, läheb eestlase tuju nulli. Selle asemel, et ise pingutada ja tööd teha, hakatakse aukõrgendust saanut porri tallama ja tema vanu vigu meelde tuletama.
Alain Vignard, prantslane
Eestlaseni murdmiseks kulub palju aega. Ta on ennast ümbritsenud paekivist müüriga, aga kui sealt lõpuks läbi murda, siis oled saavutanud kauapüsiva sõpruse.
Joomine
Asdis Olafsdottir, islandlane
Eestlane joob palju. Arvasin, et see on pärandus venelastelt. Islandil on tavaks juua nädalavahetustel, aga siin minnakse ka esmaspäeval peale tööd napsu võtma.
Alain Miquel, prantslane
Vanalinnas käies tekib mul alaväärsuskompleks, iga teine poiss ja tüdruk käib Saku pudel käes, mulle tundub, et mul on nagu midagi puudu, kui ma pubis õlut joon.
John McGregor, shotlane
Eestlased joovad küll, aga teistmoodi kui soomlased, kes alustavad juba reedel ja lõpetavad pühapäeval laua alla kukkumisega. Eestlased pidutsevad ka ja joovad ennast täis, aga nad tunnevad peost mõnu.
Eva Lille, soomlane
Soomlased tahavad valitsevatest pingetest rutem vabaks saada ja jäävad kiiremini täis. Eestlased oskavad rohkem rõõmustada. Soomlane ei tunne seda, et joomise eest võiks järgneda probleemid ja karistus, siin seda nõukogude ajast teatakse ja mäletatakse. Eestlane suudab piiri pidada, soomlane joob karistamatult ja südametunnistusepiinata.
Vabadus ja seadusekuulekus
Asdis Olafsdottir, islandlane
Tänaval rahvast jälgides on näha, et noortel on pea püsti, vanemate puhul on keha hoiakust näha, kuidas käsi käib. Paljud käivad pea õlgade vahel ja tahavad vanu aegu tagasi. Ei taheta uuega kaasa minna.
Ilmselt siinse ajuloputuse läbi teinuna täiendaksin nende ridu, kes käivad pea õlgade vahel, kujutan ette, et siin üles kasvanuna täiendaksin nende ridu, kes käivad pea õlgade vahel, istuvad vaikselt ja kelle ainsaks sooviks on mitte millegagi silma paista.
Eva Lille, soomlane
Eestlane kasutab oma uusi võimalusi rohkem isikliku rikkuse kogumiseks kui oma riigi hüvanguks, patrioote on Eestis vähevõitu. Noored on Eestis muutunud armsatest intellektuaalidest karjäärihaideks, kes on külmad ja kaalutlevad, et võidelda küünarnukkidega kätte koht päikese käes.
Alain Vignard, prantslane
Teiste inimeste arvamust tähtsustatakse Eestis üle: kuidas ma riides käin, kuidas ma astun ja kuidas ma istun. Prantslasele pole see absoluutselt tähtis, peaasi, et professionaalne elupool on korras, inimesena olen ja jään iseendaks.
John McGregor, shotlane
Autodega te sõita ei oska, see on kindel. Mingeid reegleid ei ole, igaüks vaatab kuidas ise paremini saab. Ma alguses vaatasin nurga tagant siis jooksin üle tee. Läks tükk aega enne kui autorooli julgesin istuda.
Eva Lille, soomlane
Ma ei ole näinud, et keegi niimoodi seadust rikuks nagu eestlased. Siin on ikka kole eetiline kriis. Seadustest mööda hiilimine on nagu auasi, et teie tehke seadusi, meie vaatame kuidas nendega hakkama saada.
Eesti pere
Alain Vignard, prantslane
62% abieludest Eestis lahutatakse. Kui ma seda kuulsin, siis ma mõtlesin, et abiellumine on siin kohustulikuks tehtud.
John McGregor, shotlane
Eesti naine meeldib mulle suhtlemisel palju rohkem kui eesti mees. Naised oskavad ennast kenasti riidesse panna, kuigi raha liigub Eestis vähe. Suhtlemisel on nad palju sõbralikumad, avatumad ja vabamad. Eesti mees on palju suletum ja tagasihoidlikum, kuid ta on kohati varjatult agressiivne, seda küll pigem verbaalselt kui füüsiliseks. Ta võib lajatada äkki küsimusega, et miks sa ei räägi eesti keelt.
Sonny Aswani, hindu
Meil viiakse inimesed vanadekodusse kui nende lapsed on surnud või neid lihtsalt ei ole. Mind paneb pead vangutama tendents, mis valitseb Eestis – lahti saada terve elu sinu eest hoolitsenud inimesest, sest nii on mugavam. Meie usundi järgi peavad lapsed alati hoolitsema oma vanemate eest.
Eva Lille, soomlane
Eestlased sind hea meelega oma koju ei kutsu, ikka kardetakse, et pole piisavalt värske remont või muu seesugune. Ega ma siis remonti vaatama ei lähe, ma lähen inimestele külla. Eestlastele lõpeb kodu ära esikuuksega, sellist nagu Soomes, et ühises koridoris remonti tehakse, koos maja ette peenrad tehakse või koos aknaid pestakse, ei ole. Teisele poolt ma saan aru, et kuritegevus on suur, aga inimene kapseldub Eestis oma koju ja sageli ei lase sinna ka sõpru.
Eestlane arvab endast
Töö
Malle Pajula, ajakirjanik
Välismaalasi üllatab, see kui eestlane ütleb, et töö ongi tema hobi. Ajal, mil taanlane ja soomlane tõstavad sõprade seltsis veiniklaasi, vuhib eestlane ikka palehigis tööd teha.
Mart Juur, humorist
Ma arvan, et see töörabamise aeg hakkab üle saama. Mina küll ei tea kedagi, kes nii palju tööd teeks. Inimese olemuse määrab ära ikkagi vaba aeg, mitte töö.
Contra, külapoeet
Need inimesed, keda mina olen näinud, nendest pooled on töökad, pooled laisad. Ega nende tööhulludega kokku ei puutugi, mina ei tunnegi neid. Nad on ju kogu aeg tööl. Maal teeb ikka mees tööd, aga mitte hullult.
Vimm, kadedus
ja tagasihoidlikkus
Viido Polikarpus, väliseestlane
Eestlane ei oska ennast kiita. Tänapäevases majandussüsteemis on see vajalik. Isegi riiki on vaja välispoliitiliselt kiita, aga eestlane ei saa sellega hakkama, ta nagu ei usuks ikka veel sellesse oma riiki. Eestlane esitleb oma riiki ikka vaeslapsena mitte peokleidis.
Eestlane ei oska isegi oma kööki hinnata, ta ei usugi, et Tallinnas võiks keegi tahta jaapani ja hiina toidu kõrval eesti toitu. Eestlane on väga kannatlik, enesekriitiline ja täpne, ta kardab eksida. Eks ta on kangekaelne ja kinnine ka, sest paljud enesekindlad ja enesekeskesed on suurte muutuse ajal oma elu jätnud.
New Yorgis on ühes pargis väikese vahega kaks eestlastele kuuluvat luteri kirikut. Mõlemas käib kümme inimest, kes kunagi teise kirikusse ei lähe.
Mart Juur, humorist
See kadedus on nagu Kroonika lugejaskond, kes vajab peale seda psühholoogilist nõustamist: ühed sellepärast, et nad on mattunud kadeduselaine alla, et miks neil sellist elu ei ole ja teised, kellel see kõik olemas on, ei suuda hakkama saada mõttega, et miks Kroonika nende juurde pole tulnud.
Küllo Arjakas, ajaloolane ja poliitik
Ma ei usu, et eestlane kadedam on kui teised rahvad. See naabri üle löömine, on meie enda väljamõeldis. Prantsusmaa ja Venemaa talupojakultuuris on see täpselt samasugune. Sõltub lihtsalt millele on tähelepanu pööratud.
Joomine
Küllo Arjakas, ajaloolane ja poliitik
Eestlane võtab ikka seda, mida kätte saab ja nii palju kui saab. Selles osas palju sa jood, polegi nagu mingeid piiranguid. Purjus olemine nagu polegi mingi häbiasi.
Karlo Funk, filmikriitik
Ega eestlase joomiskultuuri tervikuna ei oskagi vaadelda, eks ikka hakkab silma see, mida sa linna peal näed. Näed aga ikka brutaalsemat poolt. Kindlasti on ka rahumeelseid inimesi, kes filosofeerivad ja mõõdukalt veini joovad. Aga brutaalsem on meie joomiskultuur küll, kui paljudel teistel.
Liis Klaar, Riigikogu liige
Näide surnukspussitatud mehest rongis, kus kaassõitjad ei teinud isegi nii palju teost välja, et oleks rongijuhile teatanud, näitab, kui madal on meie rahva moraal – meie rahva kodanikuvastutus.
Jaan Kross, kirjanik
Rääkisin eestlaste entusiasmi asemel meie rahvuskarakteri sügavkriitilisest põhjast. Meie tervest skepsisest. Meie vabastavast irooniast. Meie ainulaadsest võimest tõrjuda igas olukorras tagasi propagandistlik loba. Meie tõsisest individualismist. Ja lõpuks suutlikkusest otsustaval hetkel ikkagi käsi ulatada.
Katrin Kivimaa, kunstiteadlane
Eestlase kaitse on olnud jalust ära minna. Praegune noorte väljavool meenutab mulle nõukogudeaegset eesti elanikkonna vaikset, aga järjekindlat nihkumist lääne poole. Mindi sinna, kus on parem. Ühe rohkem kohtab lääne ülikoolides õppivate noorte seas suhtumist, et miks ma peaksin sinna tagasi minema, miks ma pean sellises õhkkonnas elama jne.
Küllo Arjakas, ajaloolane ja poliitik
Eestlane on alalhoidlik ja endassetõmbunud, ta on suhteliselt skeptiline järskude pöörete ja uuenduste suhtes.
Ma arvan, et kõige seadusekuulekamad olid eestlased sajandi algul tsaaririigi ajal. See kõik, mis edasi tuli: revolutsioonid, okupatsioonid, rekvireerimised, vangistamised, pole kellegi usku seadustesse tõstnud. Vabariigi ajal sellega tegeleti, kuid 1940-ndad kuni 1990-ndad pole eriti abiks olnud. Eestlasele tundub, et ka oma riigi seadused on teise riigi seadused, mis talle ei kehti ja millest tuleb mööda hiilida.
Eesti pere
Karlo Funk, filmikriitik
Eks see perekond ole rohkem selline tahtejõul püsiv asi. Minu arvates püsib ta Eestis maainimeste mentaliteedil palju tugevamini kui kusagil mujal. Kes see ikka tahaks omale teise töö veel pere näol juurde võtta.
Anu Merila, naisteajakirja toimetaja
Kahtlemata on meie inimesi mõjutanud liiga kiired valikud. Paratamatult ei saa me paremad olla oma kaubandusest. Ja kui raha on liiga laialt käes, võib juhtuda nagu peretuttavaga, kes kuue kuuga maja ära sisustas, kõik, mis meeldis, kohe kokku ostis ja alles siis, kui köögiriiuliga vastu pead muhu sai, avastas, oli vist liialt kiirustanud.
Liis Klaar, Riigikogu liige
Kui ääremaa pereisa viibib aastate viisi kogu töönädala perekonnast eemal, et Tallinnas odava ehitustööjõuna raha teenida, võõrdudes oma naisest ja lastest, siis pole see ainult perekonna, vaid ühiskondlik probleem.
Eestlane on nagu siil või nagu soo
Me kuulutame alailma uhkelt, et oleme eestlased, me oleme paljukannatanud, töökad, edasipüüdlikud, arenemisvõimelised. Kohati tundub, et me arvame üksnes ise endast hästi või vähemalt pisut paremini kui peaks.
Satiiriku Mart Juure sõnul on eestlase minapilti kujundanud suures osas 30-ndate aastate kirjandus. Ikka Tammsaare Vargemäe-mehed, Lutsu koolipoisid, isegi August Jakobsoni "Vaeste-patuste alev". Ja Juure arvates inimesena eriti ebameeldiva rahvaluuleteadlase Oskar Looritsa tähelepanekud raamatus "Eestluse elujõud," kus Loorits sai kõik isiklikud kompleksid välja elada
"Kirjanikud on ka inimesed, kes võivad mõnda neile olulist detaili üle tähtsustada," leiab Juur. Tema arvab, et uute aegade saabudes ei saa rääkida rahvuslikest eripäradest, vaid sotsiaalsete gruppide eripäradest.
"Eesti yuppiel ja lääne yuppiel pole mingit vahet, kui siis see, et läänes pole yuppied enam moes," lausub Juur. "Pole ka vahet, mis riigis beibe elab." Juur tsisteerib meisterlikult klassikut, lisades, et proletariaadil ei ole rahvust.
Rahvuslikud piirid ja eripärad võivad kaduda, ometi on huvitav vaadata enda hinge, et mismoodi ma siis tundun. Teistele. Endale. Välismaailmale.
"Kui eestlast häiritakse, siis ta reageerib enda kaitseks nagu siil, kes tõmbub kerra ja ajab okkad turtsudes sassi," kirjutab Oskar Loorits. "Siil ei lähe purelema kallaletungijaga, vaid reageerib endassetõmbumise ja passiivse vastupanuga. See iseloomustab eestlase endakaitset sajandite jooksul, see ei tähendanud põrmugi und ega enese-unustust, vaid väga pingelist ärkvelolekut ja valvsust, mis aitab valvata, et eesti rahva elujõud ei lõpeks ega häviks ärevas pessimismis, vaid jätkuks ja püsiks igaviku tunnetamise rahulikus optimismis."
Teine tema võrdlus on sooga, mis on mudastanud meie hinge, millessse on sageli uppunud kultuurisihid ja aated, kust sai alguse Vargamäe-vaimsus ja kuhu on end varjanud meie rahvustunne, eluinstinkt. "Sooga võitlemine eeldab palju suuremat püsi kui sõjasangari äkkrünnakud ja kiire edu. Kes läheb sohu, seda ei kihuta sinna auahnus ega kuulsusjanu ega meelita sealt välja rikastumistung ega karjäärihimu. See on eluinstinkt."
Ülal pakume võrdlemiseks eestlaste kohta käivaid tsitaate nii meie rahvuskaaslaste kui ka välismaalaste poolt. Osa mõttejuppe avaldame esmakordselt, osa on välja öeldud varem.
