Pornotorm televisioonipurgis
Kultuuriministeerium esitas Tallinna politseile taotluse algatada kriminaal-asi telekanali TV3 vastu, uurimaks "Kahvlis" lesbipaari näidanud saatelõigu vastavust seadustele.
Eesti Päevalehe kultuuritoimetus leidis, et ei saa jätta sellele pretsedendile reageerimata ja moodustas oma komisjoni. Eestis pole varem televisiooni otse-eetris üks naine teist kunstpeenisega rahuldanud. Samuti pole ühtegi telekanalit porno levitamises süüdistatud.
EPL kultuuritoimetuse "pornoko-misjon" jäi "Kahvli" saatelõigu käsit-lemisel eri arvamustele.
ANTS JUSKE: Pornoga meedias on nii, et enne ei juhtu midagi, kui tuleb vastav kaebus. Kuulus inglise kunstiteadlane Lucie Edward-Smith rääkis järgmise loo. Üks tema kolleeg avaldas käsitluse kuulsast fotograafist Robert Mappelthorpist koos homoerootiliste piltidega. Raamat oli müügil, saadaval raamatukogudes ja midagi ei juhtunud enne, kui ühel tudengil oli vaja teha albumist slaide. Fotolabori töötajal läks aga selliseid pilte vaadates kops üle maksa ja kaebas vastavasse instantsi. Tulemuseks oli see, et raamat korjati müügilt ja raamatukogudest ära.
Nüüd kaebas asja ära kultuuriministeerium ise. Kui seda poleks juhtunud, oleks asi ehk sinnapaika jäänud. Minu jaoks on põnev probleem see, kas kunstpeenis kui mulaazh või selle jäljenduse kolmanda astme jäljendus on samuti porno? Või mis saab siis, kui eetrisse satub liputaja, kes saatejuhile ootamatult ennast paljastab? Kes siis vastutab?
REIN VEIDEMANN: Minu arust on tegemist puhta juhtumiga, mis mahub pornograafiat ja vägivalla levikut käsitleva seaduse alla. Lesbiline suguakt, mida hotellides võib telekast vaadata oma lõbuks raha eest, ja mida nüüd väidetavasti ka Eestis nn pornoteatris etendatavat, oli "istutatud" publitsistikasaatesse, kus tal puudus igasugune funktsioon. Kõik vaatajad olid vastu nende tahtmist asetatud seeläbi võrdselt piinlikku olukorda. Saatejuhid kaasa arvatud. Kogu lõik mõjus seksirelvastuse ja lesbisuhte räige reklaamina. Nüüd on kord seaduse käes. Dura lex, sed lex.
ILONA MARTSON: Kuna "Kahvel" on meelt lahutav publitsistikasaade, ei saa taunida ka lesbipaari näitamist. Tegu pole maksumaksja finantseeritud programmi ega lastesaatega. Hea ajakirjanduse üks tunnuseid on diskussiooni esilekutsumine. Antud juhul õnnestus see suurepäraselt.
Väljaspool kahtlusi on ka eetiline aspekt. Miks keegi ei pahanda, kui kriminaalkroonika näitab väljatorgatud sisikonnaga laipu või äralõigatud jäsemeid? Seda tehakse üle maailma. Surm on telekanalitel enam soositud külaline kui Eros.
Kui lugeda kokku teleekraanil toime pandud mõrvad ja suguaktid, siis esimesi on kümme korda rohkem kui teisi. Võib-olla asusid "Kahvli" tegijad seda lõhet ületama, ilma et oma päid tagajärgede üle vaevaksid.
Naisinimesena arvan, et ega see "naised omavahel" värk minu sugupoolt nii väga erutagi. Meeskolleegid olid nagu rohkem kõhevil. Tüdrukutel enestel oli ilmselt ükskõik, mida teha ja kelle ees. Saate naljakaim koht oli muidugi see, kui Kiur neid keset tegevust katkestas.
ANDRES LAASIK: Nähtud stseen oli seksitabude purustamise poolest lapsemäng, võrreldes stseeniga mõnest Ingmar Bergmani filmist. Mis on lubatud Heraklesele, pole lubatud tema härjale. Ja ega "Kahvel" ole mõni lugu jutustav kunstifilm. Oli seda kehva pornoteatrit seal nüüd vaja?
Küllap on asi ikka selles, et "Kahvli" näol on tegu infotainment tootega, kus võiksid kehtida ajakirjanduse head tavad. Nüüd oli neist üle astutud. Pornoasjandus on asja metatasand. Kuidas karistada heast ajakirjanduslikust tavast üleastunuid? Moraalse hukkamõistuga?
Kahetsusväärne on see, et pärast saate menetlemist instantsides asi nii haisema läks. Nüüd pöördus see hoopis "Kahvli" reklaamiks.
MEELIS KAPSTAS: Jutu järgi on euro-eestlased hirmus tolerantsed. Nüüd sai iga vaataja testida, kui suur on ta tolerantsustase siis, kui näidata talle pildis isemoodi inimesi ja seda, mida igaüks tavaliselt ette kujutab vastavalt oma taluvuse piiridele.
Uus ja huvitav oli sümbioos: kunstiklassi abiturient, kes hobi korras käib õhtuti pornoteatriringis. Plikad said saates oma rolliga loomulikumalt hakkama kui poisid (saatejuhid). Kiur kukkus tavapärasest nägude tegemisest välja. Hannes võttis üleoleva ajakirjanikurolli (ega vaataja poleks muidu aru saanud, et ta asjast üle on) ning ajas plikasid nurka nagu mõne päti poliitiku pahategusid paljastades.
Läti eurovisioonivideo oli parem.
