Kultuuriministeeriumis valmis Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio rahastamise skeem, mille järgi hakkaks riik neile asutustele raha andma riikliku tellimuse alusel sarnaselt ülikoolidega.
Eesti Televisioon (ETV) ja Eesti Raadio (ER) peaks kultuuriministeeriumi kantsleri Margus Allikmaa sõnul minema suhetes riigiga lepingulisele alusele. "Riik tellib siis konkreetse programmi: uudised, kultuuri- ja ühiskonnaelu saated ning teatud osa spordiülekandeid, samuti peaks ETV salvestama arhiivi jaoks kultuuriajaloolist mälu," rääkis ta.
Ta lisas, et sel juhul kehtestataks konkreetsele saadete liigile kindla mudeli järgi kindel saatetunni hind. "Kultuuriministeerium oleks kohe valmis sellisele lepingulisele alusele minema," kinnitas kantsler.
Kantsler võrdles niisugust riiklikku tellimust ülikoolidele esitatava üliõpilaskohtade tellimusega. "Nagu kunstiüliõpilase aastane õpetamine maksab näiteks kaheksa korda rohkem kui filoloogi koolitamine, oleks ka uudiste ja kultuurisaadetel erinev hind," võrdles ta.
ETV juhatuse liikme ja programmijuhi Tiina Kangro sõnul viiks riikliku tellimuse esitamise korra sisseviimine sammu riigitelevisiooni loomise poole. "See tähendaks aega kümme aastat tagasi, kui riik tahaks täpselt näpuga näidata, mida televisioon täpselt tegema peab," rääkis Kangro, lisades, et seaduses on televisioonile ka praegu põhimõtteliselt ette nähtud, kui palju saateid avalik-õiguslik televisioon tegema peab.
Ringhäälingunõukogu liikme Peeter Kreitzbergi sõnul võib majanduslikult võttes riiklik tellimus olla otstarbekas, kuid võib viia televisiooni sõltuvusse valitsevast koalitsioonist, kui hakatakse ette kirjutama, milliseid saateid tuleb teha.
Allikmaa ei välistanud, et riigi tellimusele võiksid konkureerida ka teised telekanalid ja raadiojaamad. Hetkel pidas ta loogiliseks, et tellimused esitataks ETV-le ja ER-ile. "Tellida tuleb sealt, kus on parem know-how, väljaõppinud ja kogemustega töötajad. Ja oluline on, et riigi tellitud programm põhineks rahvuslikel traditsioonidel," ütles ta.
"Pinnapealselt vaadates võib televisiooni puhul riiklik tellimus õige olla, kuid see seaks rahvuskultuuri ohtu ning niisuguses asjas ei tohi tururiske võtta," ütles Kreitzberg. "See on sama nagu riigikaitsega, mille puhul tururiske ei võeta."
Kreitzberg nägi ühe võimaliku asjade käiguna seda, et kui erakanalid saaksid ühel aastal kultuurisaadetele riigitellimuse, võib ETV saamata jäänud raha tõttu tegevuse lõpetada. "Järgmisel aastal aga ei pruugi erakanalid enam kultuurisaateid teha tahta, aga siis polegi kedagi, kes neid teeks," rääkis Kreitzberg.
Soov 40 miljonit lisa
Kultuuriministeeriumile esitatud eelarvetaotluses küsis Eesti Televisioon tänavusele 84,2 miljoni kroonile juurde 42,6 miljonit krooni, mida ministeerium ei ole teiste kultuuriasutuste arvelt nõus ETV-le andma.
"Kui televisiooni eelarvekasv sööb teiste asutuste eelarveraha ära, siis ei saa me sellise summaga nõus olla," ütles ministeeriumi kantsler Margus Allikmaa. Eesti Raadio eelarvekasv on veidi üle kümne protsendi ning seda pidas kantsler loogiliseks.
Ringhäälingunõukogu esimehe Tiit Sinissaare sõnul on ligi 127 miljoni krooni puhul tegu ETV eelmise juhatuse esitatud numbritega.
"Nõukogu lisas taotlusele, et neid numbreid tuleks võtta esialgsetena ning me tuleme eelarve juurde pärast puhkust," ütles Sinissaar.
ETV juhi endise kohusetäitja, nüüdse juhatuse liikme Tiina Kangro sõnul esitas eelmine juhatus sellise suure taotluse arvestades, et televisiooni majanduslikku olukorda parandatakse alates järgmisest aastast nelja aasta jooksul.
Anneli Ammas
