42 miljonit krooni ajab ETV rahandusministeeriumiga tülli

Eesti Televisioon kavatseb vaesust leevendada stabiliseerimisreservi rahaga

Rahandusministeerium hindab seadusevastaseks ringhäälingunõukogu kavatsust küsida riigikogult rahapuuduses Eesti Televisiooni toetuseks riigi stabiliseerimisreservist 42 miljonit krooni.

Ringhäälingunõukogu liikmed Peeter Kreitzberg ja Tiit Sinissaar kinnitasid eile, et ilma rahasüstita Eesti Televisioon (ETV) ellu ei jää.

"Kui ETV raha ei saa, siis tuleb küsida, kes on huvitatud avalik-õigusliku televisiooni tegevuse lakkamisest," ütles Kreitzberg. "Teatud erastamishuvi ETV ümber võib olla ja sel juhul lõhnab kõik see, mis toimub ETV rahalise pitsitamise ümber, tema kägistamise järele."

Sinissaar lisas, et praegu jätkub ETV-l raha sügiseni.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul on ligi 500 miljoni krooni suurusest stabiliseerimisreservist laenu võtmine ebaseaduslik.

Seaduse kohaselt saab stabiliseerimisreservi raha kasutada sotsiaalmajanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks. See on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Raha saab kasutada ka pikaajaliste ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks ning eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisel.

"Seaduse mõte on, et seda raha ei tohi ja pole ka võimalik kasutada ühe asutuse probleemide lahendamiseks," selgitas Vaarik.

Vaariku sõnul peab stabiliseerimisreservi vahendite kasutamiseks tegema ettepaneku valitsus, konsulteerides eelnevalt fondi nõukoguga. "Samuti ei saaks raha kasutada tänavu," täpsustas ta.

Ringhäälingunõukogu ja riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Tiit Sinissaare sõnul ei annaks riik ETV-le niisama raha. "Ilmselt peab riigikogu võtma vastu otsuse, millega ETV-le võetakse võlg. Võla võtmise koht oleks tõenäoliselt riigi stabiliseerimisreserv ja ETV peab pika peale raha tagasi maksma," ütles Sinissaar.

Ringhäälingunõukogu arutab seda küsimust koos ETV järgmise aasta eelarvekavaga 3. augustil.

Keskerakondlase Kreitzbergi sõnul tuleb lahendada rahastamise stabiilne skeem, mille järgi saab otsustada, kas ETV läheb laenu võtmisel väga suure riski peale. Ta lisas et, Sinissaarel tuleb ETV raha osas rääkida peaministri ja koalitsiooninõukoguga ning esitada läbirääkimiste tulemused ringhäälingunõukogule.

Ringhäälingunõukogu nägemusel on ETV-le stabiliseerimisreservist raha andmine üks osa pikast protsessist, millega koos peaks käima põhimõtteline muutus avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimises. Sinissaare sõnul jätkub küll igal aastal toetuste eraldamine, kuid see peab olema seadusega kindlaks määratud ega tohi sõltuda iga-aastasest poliitilisest tahtest.

Iseseisvalt ei saa ETV tänavu pangast laenu võtta, kuid riigi garantiiga oleks see võimalik. Vaarik ei näinud põhjust, miks peaks riik ETV laenu garanteerima. "Riigi kohustusi suurendab garantii täpselt sama moodi nagu muud võimalused raha eraldamiseks," lisas ta.

Kahjumid

KÕIK EESTI TELEJAAMAD OLID MULLU KAHJUMIS:

Reklaamitellimuste vähesuse tõttu täitsid telejaamad seadusega lubatud reklaami ajast vaid alla

30 protsendi.

* ETV edastas tasutud reklaami vaid 35 protsendi ulatuses tegelikust reklaamiajast. Ülejäänud reklaamiajal edastas ETV reklaami ringhäälingunõukogu eeskirjade kohaselt null-hinnaga.

* Telejaamade tegelik reklaamikäive oli 1999. aastal 151 miljonit krooni, millest TV 3 reklaamikäive moodustas üle 40 protsendi ehk üle 60 miljoni krooni.