NRG tehingus pidev USA surve
Igale USA firmat NRG tabanud tagasilöögile läbirääkimistel Narva elektrijaamade erastamise üle on järgnenud USA valitsuse kiire reaktsioon, kokku on ühendriikide esindajad kolme aasta jooksul Eesti võimudele survet avaldanud vähemalt kümnel korral.
Surve avaldamine algas 1997. aasta jaanuaris USA osariigi Minnesota kuberneri visiidiga Eestisse ning jõudis haripunkti 21. juulil, kui peaminister Mart Laarile saatis kirja USA välisminister Madeleine Albright (pildil). Kirjale eelnes järjest tugevnev allkirjade kogumise kampaania ja ärimeeste surve tehingu vastu.
Justiitsminister Märt Raski sõnul pole valitsuse istungitel kordagi jutuks tulnud, nagu oleks USA Eestit NRG-küsimuses ähvardanud. "Eesti riik kaitseb oma kodanike huve välismaal ja loomulikult kaitseb ka USA oma kodanike ja kapitali huve teistes riikides," ütles Rask. "Sellest aspektist võetuna oleme valitsuses seda teemat arutanud. Aga et USA oleks Eestit ähvardanud, sellist arutelu pole küll olnud. USA ei ähvarda."
Raski sõnul ei saa USA-suuruse riigi ametnik lubada endale luksust mainida kirjas või eravestluses, et Eesti peaks Euroopa Liitu või NATO-sse mittepääsemise hirmus neile soodsalt käituma. "See on välistatud ja sellised arvamused, et USA teeks midagi sellist, on haige inimese fantaasia," ütles justiitsminister.
Rask meenutas 1996. aastal Budapestis toimunud USA salateenistuse FBI konverentsi, kus võttis sõna ka USA justiitsminister. "Pressikonverentsi teksti luges ta paberilt maha ja hiljem vastas küsimuste laviinile vaid ettevalmistatud teksti ulatuses. Sellistes riikides on subordineeritud poliitika ning midagi ülearust ei saa keegi lubada," märkis Rask.
Ka välisministeeriumi kantsleri Indrek Tarandi kinnitusel pole USA Eestit mingil moel ähvardanud ega sellesisulisi noote saatnud. "Diplomaatias sellist asja ei tunta," ütles Tarand.
Albrighti kirjas Laarile pole Tarandi sõnul midagi kummalist. "Valitsuse otsus on tehtud ja nad tunnustasid seda," ütles ta.
Albright kiitis valitsust
Albright kirjutas Laarile: "On tore, et olete otsustanud Ameerika investeeringu kasuks ja meie riigidepartemang saab seda ainult tervitada." Lisaks kiitis Albright, et USA võimud hindavad kõrgelt Eesti valitsuse jõupingutusi energiamajanduse arendamisel.
Valitsuse pressibüroo direktor Kaarel Tarand ei pidanud kummaliseks, et Albright saatis peaminister Mart Laarile kirja NRG teemal. "Kes kirjutada oskavad, need kirjutavad. See on juba aastasadu olnud tarkuse tunnus," ütles ta. "Vaatamata juba valgustusajast pärit jõupingutustele kehtestada inimkonna hulgas täielik kirjaoskus, pole seda kahjuks õnnestunud saavutada ja seega on ka mõistetav kirjaoskamatute kadedus."
Talbott 11 korda Eestis
NRG-ga läbirääkimisi alustanud ekspeaminister Tiit Vähi ütles, et ta ei tea, miks USA seda tehingut nii kõrgetasemeliselt toetanud on. "Aga majandus ja poliitika käivad alati käsikäes," lausus ta. Vähi sõnul ei ole temale ükski valitsus oma firma investeeringute pärast Eestisse survet avaldanud.
Indrek Tarandi sõnul esindab iga riik oma huve. "Selles pole midagi ebanormaalset, kui keegi ütleb, et tegite toreda otsuse. Seda ei saa käsitleda survena või ennekuulmatu üritusena."
Samas on USA asevälisminister Strobe Talbott viimaste aastate jooksul käinud Eestis 11 korda, mida välispoliitikaeksperdid peavad suurriigi poliitiku puhul suhteliselt haruldaseks. Välisministeeriumi ametnikud seostavad Talbotti visiite mitte NRG tehinguga, vaid tema armastusega Eesti vastu.
USA surve Narva elektrijaamade erastamisel
1996
Jaanuaris teatab NRG soovist tuua Eestisse 250 miljonit dollarit.
20. detsembril allkirjastavad NRG ja Eesti Energia koostööleppe.
23. detsember. Eksmajandusminister Toivo Jürgenson leiab, et tehing NRG-ga mõjuks Eesti majandusele väga halvasti.
1997
Jaanuaris saabub USA valitsuse soovil Eestisse president Lennart Meriga kohtuma Minnesota osariigi kuberner. Järgnevatel kuudel esitavad Eesti Energia ja NRG valitsusele ühise äriplaani.
16. juulil leiab energeetikanõukogu, et äriplaan vajab parandusi.
1. augustil kohtub välisminister Ilves USA majandus- ja äriasjade aseministri ning president Bill Clintoni majandusnõunikuga.
Augusti lõpus teatab USA asevälisminister Talbott kirjas peaminister Siimannile, et USA ootab erastamise kiiret teostumist.
Septembri alguses teatavad Siimanni nõunikud, et NRG äriplaan ei sobi Eestile. Ka Energeetikanõukogu ei jõua NRG küsimuses kokkuleppele, erastamine takerdub jälle.
22. septembril toonitab USA kaubandusminister William M. Daley majandusminister Leimannile, et peab NRG projekti igati sobivaks.
Septembri lõpus otsustab valitsus NRG eelistamise asemel korraldada elektrijaamade erastamiseks avaliku konkursi.
1998
12. mail esitab NRG valitsusele uue äriplaani.
9. juulil saabub Eestisse Talbott, kes teatab pärast kohtumisi Eesti võimudega, et seekordne NRG pakkumine on õiglane.
11. septembril soovitab NRG äriplaani arutanud komisjon seda mitte ellu rakendada, vaid asuda NRG-ga läbirääkimistesse.
20. septembril ütleb Ilves, et USA-s on selgelt tunda, et NRG suhtes selgete otsuste edasilükkamine pole mõjunud positiivselt.
1999
25. veebruaril avaldavad USA energeetikaministeeriumi kõrged esindajad Eesti välisministeeriumi asekantsler Clyde Kullile muret, et erastamisprotsess nii kauaks venima on jäänud.
30. märtsil teatab uus peaminister Laar, et Eesti kahe suurema elektrijaama erastamine on veninud "üle mõistuse piiride".
2000
Veebruaris kritiseerib tehingut president Lennart Meri.
Aprillis kohtub Meriga Tallinnas USA energeetikaminister Bill Richardson, kuid Meri säilitab kriitilise hoiaku.
26. juunil teatab Eesti Energia, et peab NRG lepingut kahjulikuks. USA saatkond teatab seepeale:"Me oleme kindlad, et kabinet teeb positiivse otsuse."
27. juunil toetab valitsus elektrijaamade erastamist NRG-le.
28. juunil avaldab USA valitsus välisministeeriumi pressiesindaja Phil Reekeri suu läbi heameelt Eesti valitsuse otsuse üle.
Juulis hakkab opositsioon NRG tehingu vastu allkirju koguma.
21. juulil saadab USA välisminister Madeleine Albright Laarile tehingut toetava kirja.
