Kallas jätaks ETV toetuseta
Rahandusminister Siim Kallase hinnangul pole riigil võimalik anda Eesti Televisioonile (ETV) 30 miljonit krooni, mida telejaam vajab kiiresti kriisist väljatulekuks.
Kallas teatas nädala algul ETV peadirektorile Aare Urmile, et riigi stabilisatsioonireservist raha saamine on välistatud. "Kahtlane on ka muudest allikatest raha eraldamine, kuid tegeleme selle teemaga," kinnitas Kallas eile Eesti Päevalehele.
Raha vaja 1. Novembriks
Ringhäälingunõukogu aseesimehe Peeter Kreitzbergi sõnul vajab ETV 29,4 miljonit krooni 1. novembriks. "See on kohutav, kui rahataotlus tagasi lükatakse. Kallase poolt on see vastutustundetu avaldus ja see näitab, et ta ei tea avalik-õiguslikust televisioonist suurt midagi," ütles Kreitzberg.
Eile pärastlõunal Urmiga kohtunud peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid ütles, et ETV eelarveaugu täitmiseks raha ei leita. "Ettevõttele on võimalik raha leida siis, kui on kindel tegevusplaan. Mitte ükski hea plaan pole rahastamata jäänud. Praegu pole aga veel sellist plaani, mille üle saaksime arutada, kas anname raha või mitte," selgitas Kaljulaid, kes ei näe praegu põhjust rääkida ETV pankrotist.
Urm ei soovinud ETV rahaprobleeme kommenteerida, viidates, et selle otsuse peavad tegema poliitikud.
Kreitzbergi sõnul pole mõtet rääkida, et seadus ei luba võtta raha stabilisatsioonireservist. "Kui leiame, et raha on vajalik võtta just sealt, siis saab riigikogu seadust muuta. Ükski koalitsiooni fraktsioon pole olnud ametlikult seisukohal, et ETV tuleb põhja lasta. Kui oleme kõik ühte meelt, siis peame kas või nui neljaks lahenduse leidma," ütles Kreitzberg.
Kersti Kaljulaidi sõnul on praegu võimatu öelda, kas ETV-s on katastroofiline- või katastroofi lähedane olukord. "Saneerimisprotsess ETV-s ju alles käib," viitas Kaljulaid. Tema sõnul oli Urm mõni nädal tagasi ka selle aasta reklaamitulude osas märksa pessimistlikum. "Praegu tundub, et lahenduse leidmiseks on antud natukene kauem aega. Ettevõtte juhtimine muutub iga päevaga oluliselt efektiivsemaks," kinnitas Kaljulaid.
Siim Kallase sõnul teeb lõpliku otsuse ETV aitamiseks valitsus. "Kui kujutatakse ette, et mudel, mis moodi see asi toimib (ETV praegune rahastamine – toim), jääb samaks, siis mina küll ei näe riigi osalusel võimalust neile raha eraldada."
Kaljulaidi sõnul on koostamisel ETV mitme aasta tegevusplaan, sisuliselt on tegemist äriplaani koostamisega.
Vajamineva summa suurus teadmata
"See ei käi nii, et uus juht istub ametisse ja kohe on asi paigas. Urmil on vaja lahendada tohutus koguses likviidsusprobleeme ning planeerida ettevõtte tulevikku," kinnitas Kaljulaid. Tema sõnul ei ole praegu veel vastust küsimusele, kui palju tuleks ETV-le igal aastal eelarvest raha eraldada, et avalik-õiguslik televisioon saaks toimida nii, nagu seda näha tahetakse.
Kaljulaidi hinnangul jõuab Urm selle valmis enne 1. novembrit, mis on kriitiline piir.
Eile teatas riigikontroll, et ei pea vajalikuks hakata eraldi uurima ETV võlgade teket 1998. aasta algusest kuni tänavu teise poolaastani, kui ETV juhiks sai Aare Urm.
ETV võlad
ETV finantskohustuste kogusummaks seisuga 31. detsember 2000 kujuneb eeldatavasti 72 miljonit krooni. Sellest tähtajaks tasumata võlgnevus 29,4 (EBU-le 10,8 miljonit, Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS-ile 7,3 miljonit, maksuametile 10,7 miljonit ja Halva Internationalile (suusatamise MM Lahtis) 0,6 miljonit, võlgnevus krediidiasutustele 42,6 miljonit.
Riik peaks leidma võimaluse 29,4 miljoni krooni suuruse summa refinantseerimiseks, sealhulgas riigivõlgade ajatamiseks, selle aasta novembriks.
