Raskustes ETV ähvardab jätta eetri omasaadeteta

Eesti Televisioon (ETV) ähvardab 30. oktoobrist hakata näitama ainult uudiseid ning sisseostetud saateid, kui valitsus ei leia ligi 30 miljonit krooni telejaama võlgade maksmiseks.

Rahapuudusel senisest programmist loobumine toob kaasa ETV vaadatavuse katastroofilise languse, kanali järjepidevuse kadumise ning reklaamitulude drastilise vähenemise, väitis ringhäälingunõukogu pea-, rahandus- ja kultuuriministrile saadetud dokumendis ETV kriisist väljatoomise kohta.

Ringhäälingunõukogu liikme Hagi Sheini sõnul pole must stsenaarium esitatud ähvardusena, vaid taustana, mis võib ETV-ga raha saamata jäämisel juhtuda.

1990. aastate keskel ETV-d juhtinud Shein oli kindel, et valitsus leiab ETV finantsprobleemidele lahenduse ning must stsenaarium ei rakendu.

"Asi ei saa lõppeda ETV likvideerimisega ja olukorda ei maksa üle dramatiseerida," ütles ta. "Enamus erakondi on seda meelt, et avalik-õiguslik televisioon Eestis peab olema ja ta peab olema tugev. Esiteks on see vajalik Eesti riigile ja rahvale, teiseks on see vältimatu tingimus selleks, et olla Euroopa ühiskonna liige."

Ringhäälingunõukogu soovib, et valitsus annaks 29,4 miljonit krooni ETV tähtajaks tasumata jäänud võlgade maksmiseks riigi stabiliseerimisfondist. Rahandusminister Siim Kallase kinnitusel pole see võimalik.

Peaminister Mart Laari majandusnõuniku Kersti Kaljulaidi sõnul pole veel selge, kas ETV saab sel juhul raha mingist muust allikast. Otsustamiseks on määrav praegu koostamisel olev ETV edasine tegevusplaan. "Kui ETV edasine tegevusplaan on selline, mida Eesti riik jõuab ka kinni maksta, siis leitakse võlgade maksmiseks lahendus," kinnitas Kaljulaid. "Kui selgub, et sellist tüüpi organisatsiooni jätkamine tähendab meile igal aastal eelarvest seni- eraldatust märksa suuremaid summasid, siis pole mõtet ka võlgu kinni maksta."

ETV suurimad võlausaldajad on Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) 10,8 miljoni krooniga ja maksuamet 10,7 miljoni krooniga.

"Mida edasi, seda suuremad on viivised ja häbi," ütles Shein. "EBU-le ollakse juba niigi kaua võlgu, et see on lihtsalt piinlik. Aga kõike on võimalik ju ajatada."

Sheini sõnul ei arva ETV ja ringhäälingunõukogu, et riik peaks 100 protsenti telejaamas juhtunu kinni maksma. "Küllap osaleb ETV ka ise selles protsessis, kui asi rahulikumaks läheb. Ringhäälingu käes on ju sisuliselt neli väga suurt hoonet, mida sellisel kujul pole enam vaja," märkis Shein. "Aga praegu ei saa neid võlgade katteks hakata maha müüma, see on vaja läbi mõelda, et see ikka kasu tooks."

Kaljulaidi sõnul on valitsuse tasandil võimalik kokku leppida vaid selles võlas, mis ETV-l on maksuameti ees. "Siin on kahtlemata võimalik ajatada, aga teised võlausaldajad teavad ise, kuhu maani nad julgevad võlgade küsimise edasi lükata," ütles Kaljulaid.

ETV must stsenaarium

ETV juhatuse esimees Aare Urm.

RINGHÄÄLINGUNÕUKOGU NÄGEMUS MUSTAST STSENAARIUMIST, MIS TOOB NENDE VÄITEL KAASAS ETV PARATAMATU LIKVIDEERIMISE:

* Likvideerimise kulud ulatuksid 150 miljoni kroonini.

* Halvenevad või katkevad ETV suhted Euroopa Ringhäälingute Liiduga (EBU).

* See tooks kaasa ETV uudisteprogrammi töö halvamise, rahvusvaheliste teleülekannete lõpetamise ja satelliidi–maajaama teenuste osutamise lõpetamise Eesti tarbijatele.

* Näiteks ei näe Eesti vaataja siis enam ülekandeid suusatamise maailmameistrivõistlustelt Soomest Lahtist.

* Ringhäälingu Saatekeskus, kes on strateegiliselt ETV olulisim partner, võib 7,3 miljoni krooni suuruse võla mittetasumisel telejaama signaali edastamise lõpetada.

* Võlausaldajate võimuses on ETV-le pankrotihoiatuse tegemine, mis toob kaasa nõuete esitamise ahelreaktsiooni.

* Alates 30. oktoobrist 2000 oleks ETV-l võimalik omasaadetest toota vaid uudiseid ja edastada hankeprogrammi.

Allikas: ringhäälingunõukogu

Riik jättis ETV rahata

Eesti Televisioon (ETV) vaevleb rahalistes raskustes juba 1993. aastast, kuna kvaliteetse originaalprogrammi tootmise tegeliku maksumuse eiramine on põhjustanud ETV pideva alafinantseerimise riigi poolt.

Pideva alafinantseerimine on omakorda tinginud pideva vastuolu minimaalsetegi arenguvajaduste ja olemasolevate ressursside vahel, seisab ringhäälingunõukogu aruandes.

Kroonilise alafinantseerituse tõttu on võlgnevuste suurenemine ETV-s alates 1995. aastast suurenenud 4–5 miljonit krooni aastas. Ringhäälingunõukogu andmetel pidanuks aastail 1995–2000 minimaalne investeerimisvajadus ETV-s olema 125 miljonit krooni. Tegelikult investeeriti vaid

94, 1 miljonit krooni. Sellest suurem osa ehk 52,4 miljonit investeeriti pangalaenude ja kapitalirendiga.

ETV finantsolukorda halvendas ka eelmise aasta negatiivse lisaeelarvega nelja miljoni krooni võrra vähendatud toetus. 2000. aasta riigieelarvest sai ETV 13,3 miljonit krooni vähem raha kui oli 1999. aasta toetus enne kärbet. Ringhäälingunõukogu hinnangul oli toetuse vähenemine suure laenukoormuse ja programmi ületootmise tõttu eriti negatiivse mõjuga.

Samuti pole rahandusministeerium pole täitnud lubadust eraldada ETV-le 8,4 miljonit krooni kompenseerimiskulude katteks, mistõttu kulutab ETV selleks riigieelarvest igakuiselt laekuvaid eraldisi.

ETV finantskohustuste kogusummaks seisuga 31.12. 2000 kujuneb eeldatavasti 72 miljonit krooni, sellest tähtajaks tasumata võlgnevused 29,4 ja võlgnevused krediidiasutustele 42,6 miljonit krooni. Lühiajalisi kohustusi on ETV-l 21 miljonit krooni rohkem kui käibevara.

Andres Põld