Urm läheb täna valitsuse ette radikaalsete ettepanekutega, nähes raadio- ja televisiooni rahaprobleemide lahenemist igaveseks ajaks. Reformikava telg on seniste osakondade ehk kulutuskeskuste muutmine omaette äriühinguteks, mis omakorda kuuluksid suurele kontsernile.

KOKKUHOID INFO OSTMISE ARVELT. Reformikava kohaselt juhiks Urmi sõnul kontserni avalik-õiguslik holdingfirma, mille puhul ei tuleks muuta ringhäälinguseadust ning reform käiks selle raames.

Urm nimetas tulevaste võimalike äriühingutena majasid, varasid, arhiivi, IT-osakonda, reklaamiosakonda. "Osa neist äriühingutest on raadios ja teles võimalik ühendada ning panna kasumit teenima," lausus Urm.

Uudistetoimetus saaks Urmi sõnul teenida ise mingi osa oma tulude baasist, kuid isemajandavaks ta ei muutuks. "Uudis on avalik-õiguslik teenus, mida riik peab pakkuma," selgitas telejuht.

ETV uudisteprogrammi peaprodutsendi Andres Kuuse sõnul saaks ETV ja Eesti Raadio uudistetoimetuse liitmisel hoida kulusid kokku info ostmisel. "Loomulik oleks ka, kui väliskorrespondentpunktid oleksid koos. Kuid kahe toimetuse kokku panemine ei anna 1+1 loogikat, sest raadio ja televisiooni kulude

struktuur on oluliselt erinev," ütles Kuusk. Ta lisas, et kasumit ei saa uudistetoimetust teenima panna.

ER peadirektor Ain Saarna ütles, et tal pole olnud võimalust Urmi ideega ametlikult tutvuda ja sellepärast ei arva ta sellest midagi. "Olen tänulik kõigile, kes soovivad head ER-le, aga oleksin veelgi tänulikum selle üle, kui igaüks prooviks esialgu omaette hakkama saada. Ma ei ütleks, et ma need signaalid vaimustusega vastu võtan. ER pole praegu veel selles seisukorras, et hakata tegema hüsteerilisi samme," ütles Saarna.

URM NÕUAB TAAS VALITSUSELT RAHA. Urmi sõnul peaksid ETV ja ER kokku kuuluma juba sellepärast, et mõlema ülesanne on täita ühte riigi funktsiooni, pakkudes avalik-õiguslikku teenust.

"Püüan mõelda riiklikult ega taha raadio olukorda halvendada. Aga igavesti ei saa nii olla, et muudkui makstakse ja makstakse," märkis Urm.

Urm möönis, et loomulikult küsib ta reformiprogrammiga valitsuse ette minnes valitsuselt ka raha. "Mistahes reformi tehes peab võlausaldajatega olema asi klaaritud," selgitas Urm.

Kokku on ETV kohustuste hulk 72 miljonit. Selle aasta lõpuks peab ETV võlausaldajatele maksma 29,4 miljonit krooni, mida Urm ka valitsuselt küsida kavatseb.

Esialgse kava järgi saab ER järgmisel aastal 71 miljonit, ETV aga 84 miljonit krooni.

Kultuuriminister Signe Kivi läheb täna valitsuse ette ringhäälingunõukogu koostatud dokumendiga ETV kriisist välja toomiseks, millest Eesti Päevaleht kirjutas juba kolm nädalat tagasi.