ETV ja Eesti Raadio võivad ühineda järgmisest aastast

Eesti Televisioon (ETV) ja Eesti Raadio (ER) võivad ühineda järgmisest aastast, sest valitsus ootab ringhäälingunõukogult juba 1. detsembriks konkreetseid ettepanekuid avalik-õigusliku televisiooni ja raadio ühendamiseks.

Valitsus soovitas eile kabinetiistungil ringhäälingunõukogul käsitleda ETV-d ja Eesti Raadiot edaspidi ühtse majandusüksusena. Ringhäälingunõukogu peab moodustama töögrupi, mis juhiks ühinemise ettevalmistamist ning ühinemist bilansside ühendamise teel.

Valitsuse pressibüroo direktori Kaarel Tarandi sõnul ootab valitsus töögrupi konkreetseid ettepanekuid ja ühinemise kava 1. detsembriks.

Tarand täpsustas, et valitsus saab ringhäälingunõukogule esitada siiski vaid soovitusi mitte nõudmisi.

"Meile tehti ülesandeks hakata kiires korras välja töötama tuleviku stsenaariume," möönis ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar.

RAADIOJUHT POLE ÜHINEMISEST VAIMUSTUSES. Valitsus soovitas riigieelarves ETV-le ja ER-ile toetust eraldi mitte maksta, vaid viia nad ühisele rahastamisele.

Ühendatud organisatsiooni rahastamiseks 2001. aastal soovitas valitsus sõlmida avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse tellimise lepingu, mis tagaks seose eelarveliste vahendite hulga ja selle eest saadava teenuse vahel.

Järgmise aasta riigieelarvest on ETV-le ja Eesti Raadiole nähtud ette kokku 155 miljonit krooni.

Ettepaneku Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamiseks tegi valitsusele eelmisel teisipäeval ETV juhatuse esimees Aare Urm. Tema sõnul peaksid ETV ja ER kokku kuuluma juba sellepärast, et mõlema ülesanne on täita ühte riigi funktsiooni – pakkuda avalik-õiguslikku teenust.

ER peadirektor Ain Saarna on Eesti Päevalehele öelnud, et ta ei võta signaale ETV ja ER ühinemisest vaimustusega vastu. "Olen tänulik kõigile, kes soovivad head Eesti Raadiole, aga oleksin veelgi tänulikum selle üle, kui igaüks prooviks esialgu omaette hakkama saada," ütles Saarna, lisades, et ETV tänastes raskustes pole ER süüdi.

RIIK ENAM ETV-LE PANKROTIAVALDUSI EI ESITA. Valitsus otsustas eile eraldada reservfondist ETV-le ka kuus miljonit krooni, kuigi võlgade maksmiseks oleks ETV-l vaja 30 miljonit.

Ringhäälingu Saatekeskusele on ETV võlgu 7,3 miljonit, maksuametile 10,7 miljonit ja Euroopa Ringhäälingute Liidule (EBU) 10,8 miljonit krooni.

Valitsus saab mõjutada maksuametit, et viimane ajataks võlgu. "Kuna Ringhäälingu Saatekeskuse üldkoosolekut esindab teede-ja sideminister, siis lepiti kokku, et ka sealt ei tule enam pankrotijutte," möönis Sinissaar.

Tema sõnul arutas valitsus hommikusel istungil ka ringhäälingunõukogu esitatud eelnõu ETV-le riigi garantiiga võla võtmise kohta.

"Valitsus oli nõus, et kui ETV esitab ringhäälingunõukogule konkreetse taotluse, esitame meie selle valitsusele ja valitsus algatab vastava eelnõu riigikogus," rääkis Sinissaar.

Sinissaare sõnul oleks võla võtmisel tegu teise sammuga ETV kriisi likvideerimisel.

Konkreetsest summast pole praegu juttu olnud.