Kui aastakümneid on arvatud, et andekaks sünnitakse, siis tänapäeval loetakse päritavaks vaid 60–70 protsenti andekusest. Kõige rohkem saab andeid arendada varases lapsepõlves.

Ruokonen tõi laupäeval uurimu-se vahekokkuvõtte esitlusel Tallin-nas välja, et eesti andekatel lastel on haritumad vanemad ja väiksem kodu. Eesti emadest oli kõrgharidusega 61,8, soome emadest 57,6 protsenti, isade seas on kõrgharituid vastavalt 48,4 ja 51,5 protsenti. Kodu keskmine suurus Eestis on 81,3 m2, Soomes 114,6 m2.

Soome emad pidasid eesti emadega võrreldes palju tähtsamaks, et laps oleks avatud ja hea suhtleja. Eesti emad tundsid heameelt sellestki, et laps ei ole masendunud.

Musikaalsust testinud Lia Toro tõi esile, et kõige intelligentsemad lapsed ei ole kõige musikaalsemad. Neil on vaid parem rütmitaju. Meloodiat ja helikõrgust eristasid rühmas kõige paremini just 120– 126 IQ punktiga lapsed, uuritud laste kõrgeim IQ tase oli 144.

EESTI ANDEKAD EELISTAVAD TELERIT. Ilmnes, et teleri ees veedavad väikesed andekad eestlased rohkem aega kui soomlased. Eesti lapsi huvitasid lastesaated vähem, seriaalid ja uudistesaated aga tunduvalt rohkem kui soome lapsi. Lisaks eelistavad nad põhjanaabritest rohkem laua- ja arvuti-mänge. Kuid väikestel soomlastel on teiste pereliikmetega koos võimalik mängida veel mitmesuguseid teisi rollimänge, ka leidub neil rohkem tegevust õues.

ÄRGITAGE LAPSE UUDISHIMU. Inkeri Ruokose sõnul on andeka lapse tegevuse põhiliseks mootoriks huvi – ta teeb sellepärast, et teha on tore. Mida loovam on laps, seda rohkem teeb ta tegemise enda pärast ja seda vähem kiitasaamise või kasulikkuse pärast. “Kõige tähtsam on lapse terve uudishimu säilitada. Sest miskipärast kipub see kooli ajal kaduma,” lisas Ruokonen.

Pedagoogikaülikooli professor Maie Vikat, üks andekate laste uuringu eestvedajaid ütles, et maailmas on üks hariduspoliitika põhiküsimusi tagada, et andekad lapsed kaotsi ei läheks.

1999. aastal valiti Eestis ja Soomes umbes 3000 kuueaastase lapse hulgast välja need, kelle intelligentsuse näitaja IQ oli vähemalt 120. Eesmärgiks on võrrelda, kuidas erineb andeka lapse areng kahes sarnase kultuuriruumi, kuid erineva majandusliku ja ühiskondliku arenguga riigis. Lisaks vältab 1996. aastast Eesti laste kasvukeskkonna uuring, kus ühe osana vaadeldakse andekuse avaldumist ja arenemist looteeast peale.