“Uus naine” ootab “uut meest”
Eesti meesliikumise esimene kõige tõenäolisem suund on isade liikumine, leiab meesliikumise teemal bakalaureusetöö kaitsnud Kristiina Luht.
“Ka Eestis kiputakse arvama, et lahutuse korral jäävad lapsed ju emale,” selgitas Luht. “Ühel hetkel hakkavad isad küsima, miks see tingimata nii on.”
MEHESÕBRALIKUD NAISTEHAIGLAD. Meestearst Olev Poolamets lausus, et mehed ongi juba üha rohkem kaasatud isakssaamisesse. “Perekoolis käib naiste kõrval palju mehi, ultrahelisse loodet vaatama tullakse paariti, peresünnitus on saanud igapäevaseks, naistehaiglad muutuvad mehesõbralikuks,” kirjeldas Poolamets, võimaliku meesliikumise üks toetajaid.
Tema mõttekaaslane, psühholoog Jüri Uljas lisas aga, et isade elus tuleb ette ka hetki, kus nende häält eriti ei arvestata. Ta tõi näiteks paljulapselise isa, kellele bussis soodustatult sõitmiseks anti tõend, et ta on paljulapseline ema. “Miks on vaja mees nimetada emaks, et ta saaks sellise tõendi?” küsis Uljas.
Kuigi esmapilgul näib isade liikumine üsna “pehme”, märkis Kristiina Luht, et see pole sugugi kõikjal nii. Ameerikas on see kujunenud isegi üsna agressiivseks, kasutatakse palju kohtute ja juristide abi, et muuta seadusi ja suhtumist isade kasuks.
“Aga ma arvan, et Eestis on taust hoopis teine,” lisas Luht. “Meil on see pigem isa aussetõstmine, mitte niivõrd tema õiguste eest võitlemine.”
Feministist kirjandusuurija Elo Lindsalu peab meesliikumist Eestis tervitatavaks juhul, kui see pürib tulevikku, mitte ürgaega tagasi. “”Uus naine” ootab juba ammu enda kõrvale “uut meest”,” kinnitas Lindsalu. “Loodetavasti suudavad meesuuringud sellise mehe sünnile toeks olla.”
MEESLIIKUMISE KAKS SUUNDA. Klassikalises meesliikumises saab Jüri Uljase selgitusel eristada kahte põhisuunda.
Profeministlikud mehed leiavad, et meeste probleemid tulevad patriarhaalsest süsteemist tingitud privileegidest, mille all mehed ka ise kannatavad. Nende järgi on traditsiooniline mehelikkus meestele kahjulik, sest see kätkeb endas ka palju negatiivset: agressiivsust, võimuiha. Sellised mehed on asunud näiteks võitlema naiste vastu suunatud vägivalla vastu, aidates teistel meestel oma vägivaldsusest lahti saada. See liikumine on pigem feminismi edasiarenduseks meeste seas.
Teine suund on promaskulinistlik. Sellesse mahuvad liikumised, mis rõhutavad meeste õigusi ja maskuliinsust. Uljase kirjeldusel näevad need mehed endid soorollide ja feministliku viha ohvritena. Näiteks kritiseerivad nad naiste liiga suurt osa poiste kasvatusel.
Kristiina Luht usub, et tõsist feminismivastast liikumist ei saa Eestis tekkida, sest siin ei ole sellist tugevat feminismi kunagi olnud ega tulegi.
Uljase sõnul on kahju, et maskuliinsusega on üritatud seostada pigem negatiivseid tundeid nagu vägivaldsus. Tema hinnangul peaks meesliikumise ülesandeks olema just rõhutada loovat ja positiivset mehelikkust.
Uljase hinnangul tuleb Eestis esmalt määratleda mehe roll ühiskonnas. Järgmiseks nõuab lahendust toetus- ja tugisüsteemide loomine mehe probleemide lahendamiseks.
