“Praeguse trendi kohaselt on see justkui silmaauku tabamine, sest ei viitsita kaasaegsega pead vaevata ja Hollywood määrab noorte maitse,” tunnustas konkurendi saadete valikut ETV hanketoimetaja Ilmar Raag. Tema hinnangul ei pea TV3 paljudest omasaadetest loobudes tagasilööki tundma.

“Hankeprogramm on meil vaieldamatult tugevaim,” ütles TV3 peadirektor Mart Luik. TV3 eeliseks on Luige sõnul kuulumine rahvusvahelisse meediagruppi, mille tõttu on neil saatematerjali rohkem kui eetrisse mahub.

Luik peab mitmekuulise kõrge vaadatavuse põhjuseks viimastel hooaegadel saavutatud stabiilsust. “Televaataja teab, mida ta meie kanalilt saab,” ütles Luik. “Meil pole kombeks kava edasi-tagasi loksutada.”

ETV probleemiks peab Luik rahanappust, mis paistab ekraanilt välja. “ETV ei peaks tegelikult reitinguid pingsalt jälgima, sest neil on teine roll,” lisas ta.

KANAL 2 OMASAATED EDUKAD. Ilmar Raagi hinnangul on nende programm küll paremaks läinud, kuid kanali mainele on halvasti mõjunud viimasel ajal ETV-d ümbritsev kõmu. Vaadatavuse vähenemise põhjuseks pidas ta ka inimeste väsimist ühest kanalist. “Peale olümpiamänge võis tekkida tõrge, ja üldse on Eesti vaataja jaoks hetkel kuumaks teemaks filmid-sarjad,” ütles Raag. “ETV ja Kanal 2 pakuvad aga rohkem omatoodangut.”

Kanal 2 programmidirektor Vilja Palmi sõnul on omasaated end ära tasunud. “Meie populaarseim saade on “Politseikroonika”, aga ka “Wremja”, mille jätkamise vorm on küsimärgi all, ja seriaal “Me saame hakkama!”, mille reitingud on tõusuteel.”

TV1 meediakonsultandi Raul Rebase sõnul ei toimu reitingute muutuste protsessis midagi juhuslikult ja kiiresti. “Aja jooksul on täna nähtav aeglaselt küpsenud ja seetõttu taolised tulemused ei üllata.”

ETV populaarsuse languses näeb Rebane seost kanali viimaste aastate probleemidega. Tema hinnangul on raske olla pidevas liidrirollis ning hoida sama kvaliteeti. “ETV on teinud ka muudatusi prime time’i (kell 19-22 – toim.) osas, mida parandatakse mitu aastat. Kui üldse,” tõdes ta.

Kanal 2 reklaamidirektori Anne Veskimäe sõnul on TV3 ja Kanal 2 puhul tegemist noorele kommertssihtgrupile (12-49 aastased) suunatud telejaamadega, kuna see auditoorium on reklaamiostjatele kõige väärtuslikum.

NOORI VAATAJAID LISANDUB. Kanalite populaarsust suurendavad üha enam nooremale vaatajaskonnale suunatud saated. “Aastas tuleb noori vaatajaid

15 000-20 000 juurde, aga vanem auditoorium väheneb igal aastal 20 000 võrra, mis kajastub hiljem maitsetes,“ ütles Rebane.

Ebaühtlase kvaliteediga programmi näitamine võib telekanalile valusalt kätte maksta, sest Rebase sõnul on viimase nelja-viie aasta jooksul vähenenud ühe kanali ustavus. “Kuna enam kui 70 protsendil teleperekondadest on kaugjuhtimispultidega telerid, on kanali vahetamine väga lihtsaks muutunud,” selgitas Rebane. “Ei vaadata nelja erinevat kanalit, vaid ühte eestikeelset programmi.”