“Telemaja inimesed on väga rõõmsad, et asjad on läinud liikuma,” ütles ETV juhatuse esimees Aare Urm. “Tänan parteid ja valitsust.”

Urmi kinnitusel ei tähenda riigikogu otsus edaspidi enam ETV laenukoormuse suurendamist, vaid senivõetud kohustuste refinantseerimist. “Meie arvates on mõtet refinantseerida kõik kohustused ja seega teeme juba jaanuaris ringhäälingunõukogule ettepaneku võtta koheselt laen,” ütles Urm. “Arvestuslikult hoiame sellega (uue laenuga-toim) aastas kokku 1,5 miljonit krooni maksumaksja raha.”

Laenuvõtmiseks riigi garantii saamine oli Ühispanga endise nõukogu esimehe Aare Urmi üks peamisi tingimusi, kui ta nõustus suvel kandideerima ETV juhi kohale.

TV3 programmidirektor Jüri Pihel ei saa enda sõnul aru, miks toetab riik jõuliselt ETV-d, kui samas pole olemas mehhanismi, mis kontrolliks raha tegelikku kulutamist. “Miks ta peaks toetama ainult ühte kommertskanalit,” ütles Pihel. “ETV-l pole organisatsioonina mingisugust eriasendit, ta käitub reklaami näidates nagu üks tavaline kommertskanal. TV3-l pole põhjust nuriseda, aga mõnel teisel telejaamal küll.”

ETV kohustused võlausaldajatele ulatuvad 72 miljoni kroonini, kuid valitsus eraldas eile telejaama töötajate koondamishüvitiste maksmiseks juba kuus miljonit krooni. Sellega jääb ETV kohustusteks 66 miljonit krooni.

Urmi sõnul teeb ETV pankadele pakkumise pikaajalise laenu võtmiseks. Riigigarantii puhul on laenu võimalik saada väiksema protsendiga.

Hansapanga laenukomitee esimees Aivar Rehe ütles, et riigikogu otsus kergendab panga ja ETV vahelisi rahalisi läbirääkimisi. “Loomulikult teeb Hansapank oma pakkumise telejaamale riigigarantiiga laenu pakkumiseks,” ütles Rehe.

ETV järgmise aasta eelarve on 84 miljonit krooni. Lisaks otsustas riigikogu anda veel 21,2 miljonit krooni, mille ringhäälingunõukogu peab jagama raadio, tele ja enda vahel.

Ringhäälingunõukogu esimehe Tiit Sinissaare sõnul saab ETV sellest summast umbes 14 miljonit krooni, kuid Urm pole nii vähesega nõus. “Ma ei küsinud raha juurde palga tõstmiseks ja arhiivi korrastamiseks, vaid ellujäämiseks,” ütles Urm.

Sinissaare sõnul oli eilne otsus suur samm edasi ETV majandusseisu parandamiseks, kuid kindluse saab tagada vaid telejaama stabiilne rahastamine. “Siiani on kõik sõltunud poliitikute otsusest, palju raha eraldada,” ütles Sinissaar. “Nüüd tuleb suveks, kui hakatakse arutlema järgmise riigieelarve üle, töötada välja uus ETV rahastamismudel. Olgu selleks teatud protsent riigieelarvest või telekodu maks.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid