Suitsetamisest võõrutab tablett

Kümme aastat suitsukuradi küüsis olnud Aigi teab omast kogemusest, et isepäi suitsetamisest loobumine on keeruline. Varem või hiljem paneb miski uut sigaretipakki ostma. Tahtejõu abil on Aigi üritanud kaks korda suitsust loobuda.

“Esimesel korral hakkasin uuesti suitsetama pärast autoavariid ning ‰oki tagajärjel panin taas sigareti ette,” meenutab Aigi. “Siis jätsin tervise pärast jälle suitsetamise maha, eks olin kuskilt mõnda tervislikku artiklit lugenud,” muigab ta. Kuid varsti oli Aigi uuesti suitsetajate kirjas.

Suvel ravimiametis registreeritud tootest kuulis Aigi otse maaletooja firmast ning Zyban tundus talle kerge vahendina ammusest pahest loobumiseks. Pärast konsultatsiooni kopsuarstiga alustas Aigi oktoobri alguses kaheksanädalast võõrutuskuuri.

“Hommikul ja õhtul võtsin ühe tableti,” kirjeldab Aigi ravi-protsessi. “Esimesel nädalal suitsetasin tablette võttes hoogsalt, kuid järgnevatel nädalatel hakkas suitsuhimu juba vähenema.”

Aigi väitel tekkis ravimi tarbimise tagajärjel kõrvalnähuna unetus. “Õhtul ei kippunud hästi magama jääma, tablett tundus organismi virgutavat,” kõneleb ta. “Aga kui rohi õhtul varem sisse võtta, ei tohiks ka unega probleeme olla.”

Aigi käis iga kahe nädala tagant kopsuarsti juures konsultatsioonis ja lõpetas ravi detsembri keskel edukalt. “Suitsuisu pole ja enesetunne on tuntavalt parem,” on Aigi saavutatu üle uhke. “Näiteks näonahk on hoopis teine, selline selge ja klaar.”

PLAASTRITE ASEMEL TABLETID. Kuigi töö juures peab Aigi ühest ruumist teise jõudmiseks aeg-ajalt suitsutoa läbima, ei tekita tossav ruum temas himu maha istuda ja jutupuhumise ettekäändel sigaretti läita. “Mina olen selle ravikuuriga igati rahul.”

Muidugi pole Zyban kuld-võtmeke mittesuitsetajate maailma, palju sõltub ikka suitsetajast endast ja tema soovist pahest vabaneda. Vastavalt kliinilistele uuringutele jätab pärast selle ravimi kasutamist suitsetamise maha 50% inimestest ning aasta pärast väheneb see arv 30-ni. Erinevalt laialt tuntud ja reklaamitud Nicorette ja Nicotinelle plaastritest ei sisalda Zyban nikotiini.

“Zyban tagab ajurakkude normaalse tegevuse ilma nikotiini vajaduseta,” kommenteerib Tartu Ülikooli kopsukliiniku doktor Ülle Ani. Ravimi tarvitamiseks tuleb võtta number kas kopsuarsti või perearsti juurde, kus tehakse kindlaks nikotiinisõltuvuse tugevus. “Kõige tugevamas sõltuvuses on need, kes saavad kümme punkti, kuid ravimit määratakse ka neile, kelle tulemused on mõõdukad,” kõneleb arst. Dr. Ülle Ani sõnul ei maksa pettuda, kui pärast esimest ravikuuri inimene jälle suitsu küüsi langeb. Ta julgustab ikka uuesti loobumisele mõtlema: “Olen kokku puutunud tugevate sõltlastega, kes pärast ravikuuri ebaõnnestumist on proovinud ise suitsetamist maha jätta, kuid ühel hetkel tulevad nad ikka arsti juurde tagasi.”

Tema väitel on huvi suitsetamisest loobumise vastu uue ravimi müügile tulekuga tuntavalt suurenenud. ”Kuigi sellist tungi suitsetamisest loobumisele enam pole, nagu juhtus kaks aastat tagasi, kui jagasime tasuta Nicotinelli plaastreid,” meenutab dr. Ani. Nicotinelli suitsetamisest võõrutavate plaastrite ja nätsude esindaja Eestis Maris Nõges arvab, et mõnes mõttes on bupropioon neile konkurendiks, kuid Nicotinelli põhikonkurent on ikkagi Nicorette, sest neid tooteid saab otseselt kõrvutada.

“Nätsude ja plaastrite puhul on kõrvaltoimete oht väiksem kui suukaudse puhul,” sõnab Nõges. “Näts imendub organismi läbi limaskesta ja plaastrid avaldavad mõju naha kaudu.”

Kuna mõlemas on nikotiini, siis on tegemist asendusraviga, kus nikotiinisõltlane tarvitab järjest nõrgema tugevusega rohtusid ja ka nikotiinivajadus peaks seejärel kaduma. “Muidugi usub iga inimene sellesse, mida ta tahab, kuid kindel on, et paljud inimesed on plaastritest ja nätsudest oma murele abi saanud,” sõnab Nõges.

KÕIK EI KAVATSEGI LOOBUDA. Supermarketis müüjana töötav Kairi (27) hakkas oma sõnutsi suitsetama varajasest lapsepõlves. “See võis olla umbes siis, kui sain 13 ja läksin paari sünnipäevale tulnud kraadega maja nurga taha suitsetama,” meenutab ta. “Sealt alates see harjumus külge jäi. Sellises eas inimesel ei ole endal mõistust ja sellepärast peakski keegi pidevalt teatama, mis on õige ja mis vale. Mind ei juhendanud keegi ja nii must suitsetaja sai.”

Kairi pani suitsetamisest loobumise peale mõtlema süda, mis kloppis nii ägedasti, nagu teeks oma viimaseid lööke. “Trepist neljandale korrusele minek oli peaaegu võimatu ja lapsega lasteaias spordivõistlusel olles pidin otsad andma,” jutustab Kairi, kel harjumuseks poolteist pakki nädalas teha. “Kuulsin nendest plaastritest ja nätsudest, otsustasin proovida ja see aitas,” on Kairi õnnelik. “Aga ei tasu arvata, et ise ei peagi vaeva nägema ja medikament mõjub kui imerohi. Kõik algab tahtest suitsetamine maha jätta, sest tugeval sõltlasel on palju ahvatlusi. Seda peab ütlema, et tee mittesuitsetajate juurde oli valuline.”

Pühapäevasuitsetajast tollimaakler Birgit (24) arvab, et kui tema peaks oma mõnusast hobikesest loobuma, siis loodaks ta kõigepealt iseendale. Seejärel võtaks kasutusele nätsud ja plaastrid ning alles kõige lõpuks, viimase abinõuna siirduks tablettide juurde. “Minul oma arvates pole suitsetamisega erilisi probleeme, sest teen suitsu mõnikord solidaarsusest või peol olles, kui väiksed grammid sees.”

“Tegelikult on suitsetamisest ääretult keeruline vabaneda oma jõududega,” kõneleb pediküürijana töötav Eda (34). “Kuna ma aga põhimõtteliselt ei tarbi mingeid medikamente, siis pean ikka ise hakkama saama. Tuttavate hulgas olen muutunud juba tõsiseks naljanumbriks oma korduvate mahajätmistega ja uuesti suitsetama hakkamistega.”

Kuigi äsjajõustunud tubakaseadus seab suitsetajatele karmid piirangud, on hulgaliselt neidki, kes sellest loobuda ei kavatsegi.

“Mina ei kavatse loobuda tõsisest mõnuallikast oma elus,” räägib ehitusfirmas töötav ja paki päevas tõmbav Kalle (29). “Pole suuremat naudingut, kui hommikul võtta pakist esimene ilus ja valge sigaret ning see siis vaikse sisinaga põlema süüdata. Seejärel tõmmata üks korralik mahv ning päev võib alata,” kirjeldab Kalle suitsetamise mõnu. “Ma ei kavatse ühegi kampaania, nätsukese või tabletikese abil suitsetamisest lahti öelda. Arvan, et igaühele meist on antud tee, mille pikkus on kindlaks määratud juba enne seda, kui me oleme hakanud oma tervist rikkuma või seda taastama!”

“Selle valge lehepulbriga täidetud paberitoru põlemisega tekib 1000º C temperatuur, mille juures vabaneb 4600 keemilist ühendit, mis tõmmatakse korraliku mahviga hingamisteedesse,” imestab Kalle deviisi üle kopsuarst Ülle Ani.