Samas pole plaanis selgelt määratletud, kas erakanalite põhisissetulek reklaam jääb ka riigitelevisiooni üheks rahaallikaks.

RHN liikme Hagi Sheini sõnul on reklaami jätmine või kaotamine puhtalt poliitiline otsus. “Heaks küljeks reklaami säilimisel on see, et kui riik toetaks täielikult programmi, siis on oht riigitelevisioonil muutuda politiseerituks,” nentis Shein.

Sheini sõnul oleks ETV reklaamiturult lahkumise positiivne pool see, et siis satuks erakanalid reaalsesse turusituatsiooni ning võib tekkida erajaamade omanike huvi kanalite arvu vähendada või omavahel liita.

“See oleks samm ratsionaalse telemaastiku loomise suunas,” lausus ta. Sheini väitel ulatus omanike poolt suurtes mahtudes doteeritavate erakanalite kahjumit 1999. aastal üle 100 miljoni krooni.

Reklaami saatuse ETV-s peab otsustama kultuuriministeerium, kinnitama valitsus ja riigikogu.

Arenguplaani plussiks nimetas ·ein põhjalikku objektiivsete ning subjektiivsete põhjuste analüüsi, miks ETV praegu ummikseisus on. “Tegin ettepaneku riputada plaan Internetti avaliku arutelu tarbeks üles,” lisas ·ein.

RHN esimehe Tiit Sinissaare sõnul oli ta rahul ETV perspektiivse arenguplaaniga, mis oli ka vältimatuks osaks riigi garantiiga laenu taotlemisel. “Rahavoogude kindlustamise perspektiivis vaatab plaan aastani 2010 ja seal on esitatud selged variandid avalik-õigusliku televisiooni toomisest pelgalt eksisteerimise piiril olevast seisundist tugevasse arengufaasi,” ütles Sinissaar. “On arvestatud, et ees seisab digitaliseerumise ajajärk ja kui ETV ei suuda seda kaasa teha, siis ei suuda telejaam ka maailmaga sammu pidada.”

77 miljoniline riigi garantiiga laen puudutab ainult ETV-d, kuid neljapäeval kinnitas RHK põhimõtteliselt ka Eesti Raadio 4 miljonilise laenutaotluse, mis mahub seaduses lubatud 10 protsendi piiridesse. Sellele pole riigi garantiid tarvis saada.

ETV laenutaotluse peab kinnitama riigikogu.